Geokronoloogiline skaala Mirjam R2

Timeline created by mirjammaeots
  • 4,600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood Maal oli vulkaaniliselt aktiivne, Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest perioodist kivimeid on leitud Gröönimaal, Kanadaj ja Austraalias. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
  • Period:
    4,600 BCE
    to
    4,000 BCE

    Hadaikum

  • 4,500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.
  • 4,000 BCE

    Arhaikum

    Arhaikum
    Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.
  • Period:
    4,000 BCE
    to
    2,500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 2,500 BCE

    Proterosoikum

    Proterosoikum
    Kestvus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Selles perioodis toimus mitu suurt jäätumist, millal Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Selle lõpus ilmus pehmekehaline Edicara elustik.
  • Period:
    2,500 BCE
    to
    -524 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 2,100 BCE

    Mitmerakuliste organismide teke

    Mitmerakuliste organismide teke
  • -542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Kestvus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Toimus suur plahvatus ehk väga kiire evolutsioon.Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks loomastikule. Ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgse ja limused. Loomadel kujunes mineraalne toes(tigudel koda).
  • Period:
    -542 BCE
    to
    -252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Period:
    -542 BCE
    to
    -1 BCE

    Fanerosoikum

  • -530 BCE

    Esimesed kalad

    Esimesed kalad
  • -485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Kestvu 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõppes jääajaga, mis tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. See põhjustas ka massilise mereelustiku väljasuremise.
  • -480 BCE

    Esimesed maismaataimed

    Esimesed maismaataimed
  • -443 BCE

    Silur

    Silur
    Kestvu 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Liustikud taganesid poolustele. Maismaal olid väiksed ja lihtsa ehitusega taimed, mis kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel. Esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • -419 BCE

    Devon

    Devon
    Kestvus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik elustik- käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid ja korallide, kihtpoorsete ja lubivetikate rifid. Tippkiskjateks olid rüükalad ja vihtuimsed. Kliima jahenes. Maismaataimestik arenes, tekkisid esimesed metsad(hapniku tase tõusis, CO2 tase vähenes). Ilmusid esimesed selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
  • -385 BCE

    Esimesed metsad

    Esimesed metsad
  • -370 BCE

    Esimesed kahepaiksed

    Esimesed kahepaiksed
  • -359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Kestvus 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Metsade surnud puidust tekkisid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid(suurim maismaalülijalgne arthropleura oli kuni 2,6m pikk), osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid ka esimesed roomajad.
  • -299 BCE

    Perm

    Perm
    Kestvus 299 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangea, mille siseala oli kaetud kõrbega, kus oli karm kliima. Maismaal elasid peamiselt roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Kasvas paljuseemnetaimede ja luukalade osatähtsus. Permi ajastu lõpul suri välja kuni 95% kõigist liikidest.
  • -252 BCE

    Triias

    Triias
    Kestvus 252 mln kuni 201 mln aastat tagasi. Esimee mesosoikumi aegkonna ajastu. Elustik oli liigivaene ning kliima kuiv ja kuum. Ilmusid esimesed dinosaurused, lendavad selgroogsed loomad, ürgkilpkonnad, krokodillilaadsed ja ajastu lõpu poole ka imetajad. Ajastu lõpul toimus järjekordne suur väljasuremine. Dinosaurused jäid peamiseks loomarühmaks maismaal.
  • Period:
    -252 BCE
    to
    -66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • -225 BCE

    Esimesed dinosaurused

    Esimesed dinosaurused
    Oli nii taimtoidulisi kui ka loomtoidulisi. Suurimad neist olid taimtoidulised näiteks brontosaurused. Kõige suuremad maismaal elanud loomad.
  • -205 BCE

    Esimesed imetajad

    Esimesed imetajad
    Morganucodon oli üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi, kes elas triiase ajastul.
  • -201 BCE

    Juura

    Juura
    Kestvus 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.
  • -150 BCE

    Esimesed linnud

    Esimesed linnud
    Halva lennuvõimega ja pika sabaga.
  • -145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Kestvus 145 mln kuni 66mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Väljasuremise üheks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • -66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Kestvus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Uusaegkonna esimene ajastu. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Nad kujunesid suurteks ja liigirikasteks rühmadeks. Vaalade eellased asusid elama meredesse. Arenesid esimesed primaadid. Alguse kliima oli soe ja niiske, kuid hiljem hakkas see jahenema. Kujunesid preeriad ja savannid.
  • Period:
    -66 BCE
    to
    -1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • -65 BCE

    Dinosauruste väljasuremine

    Dinosauruste väljasuremine
  • -23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Kestvus 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrika mandril arenesid inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, poolustel kujunes jääkate.
  • -4 BCE

    Inimahvide teke

    Inimahvide teke
  • -2 BCE

    Kvarternaar

    Kvarternaar
    Kestvus 2,5 mln kuni 0 mln aastat tagasi. Ilmusid inimese vahetud eellased. On väljasurnud palju imetaja- ja linnuliike(mammutid, karvased ninasarvikud, dodo ja moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule. Maad katsid mitmel korral paksud jäämassid.