-
Rooma suurriigi vajadustele ei sobinud enam vabariiklik riigikord, mis sobis hästi kunagisele linnriigile. Kujunesid mitmed poliitilised rühmitused, kes võitlesid võimu pärast Roomas. Võimuhaarajad toetusid nendele rühmitustele ja kasutasid leegione. Peamised rühmitused olid senati pooldajad, kes tahtsid, et võim koondataks senatile, ja populaarid, kes soovisid, et rahvakoosoleku poliitiline tähtsus ja mõju suureneks.
-
Rooma liitlaslinnas tahtsid laiendada oma õigusi. Ülestõus suruti maha.
-
Et vältida tulevasi rahutusi ja ülestõuse, anti igale vabale itaallasele Rooma kodakondsus.
-
Et oma vastaseid eemaldada, hakkas ta proskriptsioone läbi viiima. Ta suurendas senati liikmete arvu 300-lt 600-le, vähendades senati võimu. Peale Sulla surma tulid uued kodusõjad.
-
Gaius Julius Caesar, Pompeius ja Crassus, kolm Rooma mõjukamat meest, sõlmisid omavahel liidu senati vastu. Seda nimetatakse triumviraadiks.
-
Caesar valiti konsuliks. Pärast ametiaja lõppu laskis ta end määrata R. Gallia Cisalpina prokonsuliks. Caesar alistas Gallia Rooma võimule.
-
Caesar alistas Gallia Rooma võimule.
-
Vercingetorixilt vallutati Alesia.
-
Caesar tapeti. Peale tema surma läks võim Octavianuse ja Marcus Antoniuse kätte. Nende esimeseks teoks oli Caesari tapjatele kätte maksmine. Hiljem puhkes nende vahel kodusõda. Peamine võim kuulus Marcus Antoniuse kätte, ta valitses rikkaid idapoolseid alasid. Octavius, kes Caesari surma ajal oli alles 18 aastat vana, valitses riigi läänealade üle.
-
Marcus Antoniuse ja Octavianuse vahel toimus lahing, mille Octavianus võitis.
-
Octavianus hõivas Egiptuse ja liitis selle Rooma riigiga.