-
- jaanuaril ületasid endis Šahh-Ali juhitud venelaste ja tatarlaste väesalgad Liivimaa piiri ning asusid rüüstama
-
Venemaa kasutas ära Narva linna vaesust ning asus pommitama. 11. mail süttis linn põlema.
-
Venelased pommitasid linna ja juba kümne päeva pärast tartlased alistusid. Venelased olid algul nendega väga lahked, kuid aasta lõpuks olid pea kõik piiskopkonna liikmed linnast küüditatud.
-
Ordu maamarssali Philipp Schall von Belli juhitud 500-meheline orduvägi kokku põrganud kuni 10 000-mehelise venelaste väega. Ordu ei teadnud palju venelasi on vastas ning peagi nad piirati ümber ning sunniti alistuma.
-
Kui venelased saabusid Viljandi külje alla, oli nende vägedes u 40,000 meest. Viljandil endil oli u 500 meest kuid linnuses palju laskemoona. Viljandi võitles vastu pikalt, ent lõpuks pidi alistuma.
-
Venelased saabusid Tallinna külje alla 25000-mehelise väega, kuid kuna Tallinnal oli veeteede kaudu võimalik pidevalt varustust ja varusi juurde tuua, ei olnud piiramine edukas, katkuepiteemia tõttu lahkusid venelased 16. märts, 1571.
-
Venelased tulid taas suurte vägedega Tallinnat vallutama, kuid ka see kord see ei õnnestunud.
-
Venemaaga sõlmiti Pljussa vaherahu. Seda peetakse Liivi sõja lõpuks, sest seejärel ei suutnud venelased enam pikka aega Eesti ja Läti territooriumile.