-
Hadaikum oli Maa tekkimise ja kujunemise periood. Maal purskasid vulkaanid ning seda tabasid meteoriidisajud, millest mõned teadlased usuvad, et vesi võis tulla. Maakoor oli veel vedel kuni umbes 4,5 miljardit aastat tagasi, millal selle tardumine toimus. -
-
Arvatakse, et umbes 4,5 miljardit aastat tagasi põrkus meie planeediga kokku Marsi-suurune keha, mille tulemusena tekkis meie kuu. -
Arhaikumi ajastul oli Maa piisavalt jahtunud, et veeauru kondenseerumisel tekkisid ookeanid, kus arenesid esimesed algelised eluvormid. -
-
Proterosoikumis hakkas toimuma fotosünteesimine. Tsüanobakterid kasutasid päikeseenergiat oma talitluseks ning kõrvaltoimena suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis. -
-
Kuna atmosfääri esines palju metaani, tekkis selle reaktsioonis hapnikuga süsihappegaas. Süsihappegaas ei ole sama hea kasvuhoonegaas kui metaan ja selle tulemusena jahtus Maa ning oli kaetud jääga paar korda. -
Kambriumis hakkas elu vohama. Vetikate hulk kasvas, tekkisid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed, limused ja esimesed kalad. Seda tuntakse kambriumi plahvatusena, sest see on kõige mitmekesisem elusorganismide teke ajaloos. -
-
-
-
Ordoviitsiumi ajastu lõpus tõi jääaeg endaga kaasa ookeanipinna alanemise, mille tõttu toimus mereelustikus massiline väljasuremine, kuid tekkisid ka esimesed maismaataimed. -
-
Siluri ajastul jätkasid maismaataimed samas vaimus ning sinna lisandusid ka mõned väiksemad loomad nagu tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
-
Devoni troopikameredes elas rikkalik põhjaekustik ning korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad ehitasid suuri riffe. Nüüdseks olid kalad arenenud palju suuremaks ning osutusid tippkiskjateks. Ei tohiks ka unustada maismaad, kus devoni lõpuks tekkisid esimesed metsad ja maa peale ilmusid esimesed kahepaiksed. -
-
Karbonis olid maismaal metsad juba täies hoos. Kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgade hiiglaslikud eelkäijad. Üleujutatavatel aladel tekkisid nendest taimedest kivisüsi. Loomadest ilmusid juurde roomajad, kuid peamiselt asustasid seda jõledad vastikud tohutult suured putukad, kellest mõned omandasid võime lennata. -
-
Permis tekkis Pangea, kus sisealad olid kaetud kuiva kõrbega, mida asustasid nüüd roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal. Ajastu lõpus toimus Maa ajaloo suurim väljasuremine, milles õnneks kadusid need jäledad peletised koos ülejäänud 95% Maa liikidega. -
-
Kuna eelmine väljasuremine oli nii tohutult suur võttis veidi aega triiase ajastul liikidel mitmekesistuda. Ilmusid dinosaurused, kes peale veel üht väljasuremist said peamiseks loomarühmaks. Ilmusid ka imetajad, kes olid dinosaurustest väga palju väiksemad ja nõrgemad. Meredes tekkis juurde rohkem ammoniite ja karpe. -
-
-
Juural säilitasid oma kohta dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad üle teiste triiase peridoodil levinud loomade. Tekkisid esimesed linnud, krokodillid, ja kilpkonnad ning ookeanidesse sattus palju roomajaid nagu ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meres olid arenenud tänapäevased kalad ja paljasseemnetaimedest metsad katsid maismaad tihedalt. -
-
Tärkasid esimesed õistaimed, mis silmapilgul võtsid üle kogu maailma. Arenesid mõned uued imetaja- ja linnuliigid. Dinosaurused jätkasid oma tavapärast elu, domineerides kõiki loomi, kui järsku ühel päeval juhtus midagi ootamatut. Taevast sadas alla tuld, vulkaanid purskasid halastamatult, maailm oli täis kaost. Nii suridki dinosaurused ja merelised roomajad (arvatavasti). -
-
Kuna dinosauruste kadumisega olid alles jäänud linnud ja imetajad, said nad edasi areneda ilma palju ohtlikuma liigi pärast muretsemata. Imetajad eriti kujunesid välja väga liigirikkaks rühmaks. Kliima oli algul soe, kuid hakkas tasapisi jahenema kuni valdavaks muutusid heitlehelisedmtaimed ja tekkisid ilmatud rohumaad. -
-
-
Mandrid triivisid selliseks nagu tänapäeval. Arenesid tänapäevased loomad ja taimed ning laiemalt levisid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid inimeste eelkäijad, alustades lahknemist ahvidest liigiga australopiteekus. Maa jahenes ja jälle jäätus mõned korrad. -
-
Lõpuks ilmusid ka parimad imetajad. Liik Homo habilis arenes Aafrikas kuni tänapäevase liigini Homo sapiens, kes on vallutanud maailma. Selle käigus on välja surnud palju teisi imetaja- ja linnuliike, mida peetakse juhtunuks meie tõttu.