-
Prantsusmaa sattus tõesti kriisi umbes 1774. aastal, sest nüüd oli Prantsusmaa endale sügava augu kaevanud, kulutas rohkem kui sissetuli. Maksta oli vaja ka seitsme aastasest sõjast sõjavõlg. Troonile oli just astunud Louis XVI, kes pidi kuidagi prantslased vaesest tulevikust päästma.
-
Kuningas vajas korra (nt maksude muutmiseks) toetust. Taaselustas kõrgaadlikest koosneva assamblee
-
Kuninga autoriteet langus, inimesed said aru, et kuninga võim pole jumala tahe. Hakkati arutama rohkem filisoofilisi ja poliitilisi seisukohti. Peale selle, et inimesed hakkasid kuninga võimus kahelma levisid kuulujuttud, kuidas mees enda eraeluga ei saanud hakkama. Kuningas sai pilkealuseks. -
Kuninga võim oli hukkas, mees pidi võtma selleks midagi ette. Taaselustas notaablite assamblee, et kehtestada makse ja korda muuta. Notaablid, aga ei saanud ise makse vastuvõtta, sest selleks on vaja iga seisuse poolt esinduskogu- generaalstaadid. Muud ei jäänud üle ning kutsuti generaalstaadid 1789. aastal kokku. -
Tekkis uus kogu, et 3 seisuse elu paraneks. Kogu koosnes kolmandast seisusest ja vaimulikest
-
Bastille vallutamine oli revulatsiooni murrang, sest nüüd oli selge, et kuninga relva jõust ei piisa, et revulatsiooni lõpetada.
-
Asustus kogu oli otsusel, et seisuslik ühiskond peab kaduma. 3 seisus ei peaks tööd rabama samal ajal kui teised tema pealt elavad. Aadlite seisus kaotati ja keelati aadli tiitli kasutamise. See oli uue ühiskonna algus.
-
Rahvakogu nimi muudeti ära Asutavaks Koguks, rõhutades eesmärki luua uus poliitiline süsteem -
Kuningas polnud nõus oma võimu vähendamisega ning otsustas Prantsusmaalt põgeneda, et koos teiste riikide abiga prantsusmaa revulatsioonile vastu minna. Kuninga kahjuks tundis ühes postimajas postimeister Louisi ära ning ta saadeti tagasi oma lossi. -
Prantsusmaast pidi saama põhiseaduslik monarhia.
-
Austria tahtis revulatsiooni mahasuruda, et revulotsioon ei leviks edasi. Enne kui Austria sai rünnata kuulutas Prantsusmaa Austriale sõja, kus prantslased austerlastelt lüüa said.
-
Kuninga võimule tuli lõpp, tekkis vabariik -
Inimesed, kes revulatsiooni vastu läksid hukati Maximilien Robespierre otsusel, kes sai võimu elu ja surma üle. Taktika oli revulatsiooni vaenlasi hirmutada võetes kasutusele terrori.
-
Rahvusesindus pidi otsustama, mis vana kuningast saab. Seisukoht, mis sai kõige rohkem toetust oli jakobiinide oma: kuningal ei saa olla mingeid eriõiguseid ja Louisi peab kohtu alla andma. Tehti hääletus, mille võitis vanale kuningale surma nuhtluse määramine. -
-
Moodustati direktoorium, mille eesmärk oli taastada kord, aga samas säilitada revulatsiooniga võidetud võrdsus ja vabadus. Selle ülesande sai endale kuulsuse saanud noor kindral Napoleon Bonaparte.
-
Võimas Napoleon, keda austati kuna ta suutis hoida oma riiki kontrolli all, samal ajal säästes selle au, kukutas Direktooriumi ning kuulutas end riigi esimeseks konsuliks