-
Kõigi kolme seisuse esindajad kogunesid Versaille'i lossis.
-
III seisus kuulutas end koos osade vaimulikega Rahvuskoguks.
-
Rahvuskoguga liituvad aadlikud ja see nimetatakse üle Asutavaks Koguks. Asutav Kogu võttis vastu I põhiseaduse.
-
Prantsuse revolutsiooni alguseks loetakse Bastille'i vallutamist.
-
-
Kuningas üritas Prantsusmaalt põgeneda, et revolutsiooni vastu võidelda. Ühes postimajas tunti ta siiski ära ja toodi tagasi Pariisi. Seal hoiti teda oma lossis vangis.
-
Vastu võeti põhiseadus, mis tegi Prantsusmaast konstitutsioonilise monarhiaga riigi.
-
-
-
Eesotsas oli radikaalne Maximilien Robespierre.
-
Maximilien Robespierre oma kaaslastega hukati ja sellega diktatuur lõppes. Põhjuseks olid nende liiga radikaalsed võtted.
-
Direktooriumi eesmärk oli leida erinevate poolte vahel kesktee ja taastada kord. See ülesanne langes noorele kindralile Napoleon Bonapart'ile.
-
Napoleon kukutas Direktooriumi ja kuulutas end riigi esimeseks konsuliks. Prantsusmaa pöördus tagasi ainuvalitsuse juurde.
-
Tsiviilkoodeks asendas umbes 350 kohalikku seaduskoodeksit, mille järgi Prantusmaal varem õigust mõistetud oli. Hiljem nimetati see ümber Napoleoni koodeksiks.
-
-
Napoleoni laevastik sai merelahingus Suurbritannialt hävitavalt lüüa.
-
Prantusmaa liitlased lahkusid Saksa-Rooma keisririigist ja moodustasid Reini Liidu, mis andis rohkelt mehi ja raha Prantsusmaa huvides peetud sõdadeks. Saksa-Rooma keisririik aga lagunes.
-
Sellega sunniti Venemaa liituma Prantsusmaaga Suurbritannia vastu.
-
Napoleon alustas sõjakäiku Venemaale, mis lõppes siiski tema suure armee hävinguga.
-
Endine keiser saadeti Vahemerel asuvale Elba saarele. 1815. aastal õnnestus ta veel kord tagasi troonile pääseda, aga seda vaid 100 päevaks.
