-
Notaablite assemblee
Notaablite assembleee on rühm silmapaistvaid isikuid, kes on sageli valityd nende eriliste saavutuste või tähtsuse tõttu. Nt kunstnikud, poliitikud, teadlased, aadleid jne.. Assamblee eesmärk on austada nende panust ja teha nad nö eriliseks ühiskonnas. -
Millest kõik algas?
Riiki ei suudetud reformida! See on üks suurim põhjus. Rahvas polnud rahul millegagi. Vana korra kriis kutsus selle revolutsiooni esile. -
Kolmanda seisuse nõudmised
- aasta kevadel valitsesid Prantsusmaal ärevad meeleolud. Näljahäda oli suur kuna ränk torm hävitas kogu vilja. Rahe tappis kariloomi ning inimesi. Kui generaalstaadid 5.mail Versailles' lossi esimesele istungile kogunesid, olid rahva ootused väga suureks paisunud.
-
Rahvuskogu moodustamine
Esimene suur tüli tekkis saadikute volituste kontrollimisest. Kolmas seisus kartis, et kui seda tehakse eraldi kuuriates, siis hakatakse edaspidi ka niimoodi hääletama. Teised seisused sellega paraku ei leppinud. Aadlikud keeldusid seisustega ühinemise poolt ning 17.06 kuulutas kolmas seisus koos liitunud vaimulikega end Sieyèsi ettepanekul Rahvuskoguks. -
Bastille' vallutamine
Young eksis rängalt kuna vana korra poolthoidjad keeldusid alla andmast. Luois XVI kõhkles nagu ikka ent kuninga ja kuninganna nõuandjad pooldasid jõulist vastulööki. Pariisielanike kahtlused, et rahvakogu kavatsetakse vägisi laiali saata näis leidvat kinnitust. 14 juuli hommikul õnnestus sõjaveteranjde haiglast hankida suurtükk, mis veeretati Bastille' etre, kust loodeti veelgi rohkem relvi ning laskemoona saada. Valvurid tapsid sadu inimesi. 14.07 loetakse SPR alguseks -
Vabariigi väljakuulutamine
1791 aasta juuniks oli uus põhiseadus valmis ning tänu sellest pidi saama põhiseaduslik monarhia. Tekkis seadusandlik kogu. Kuningale jäi võim ametisse nimetada ministreid ja olla ilus tegelane ühiskonnas rahva rahakoti pealt. Aga enne seaduse vastuvõtmist võtsid sündmused uue pöörde. Kuningas ei olnud nõus et tema võimu vähendati ning ta põgenes salaja. Seda tegi ta koos teiste emigrantidega. Lossi jättis ta maha manifesti. Sügisel võttis seadus vastu, aga kuningas kannatas ning usaldus kadus. -
Kuningas mõistetakse surma
Vabariigi rahvaesindus Rahvuskonvent pidi
otsustama, mis saab kukutatud kuningast. Seadus lubab kuningat vaid karistada vaid tagandamisega. Revolutsioon jäi hätta ning paljud jakobiinid leidsid et oleks targem ta hukata ning kohtu alla anda. 361 saadikut toetad surma ja 360 karistust. 21.01.1793 hukati kuningas kuid see viis järjekordselt riigi sõtta nii kodus kui ka võõrsil.... -
Jakobiinide diktatuur
Jakobiinide valitsusaeg oli radikaalne ja verine. 1792 sügisel kui vaenlased lähenesud Pariisile mõisteti surma 1200 vangi. Rahuskonvent moodustas erakorralise võimuorgani - Rahvapäästekomitee. Juht oli Maximilien Robespierre. Mõõdukamad liikmed arreteeriti ja enamik hukati. Algas jakobiinide diktatuur. Osad provintsid küll astusid välja kuid asjatult. Hukati kõik vastuhakkajad. Jakobiinid kasutasid terrorit. 1794 juulis korraldasid RK saadikud Robespierre arreteerimise ning ta hukati 115 inime -
Napoleon kindlustab võimu
1799 lõpus võeti vastu seadus, mis määras Napoleoni esimeseks konsuliks. 10 aastat oli tema ametiaeg. Ta sai ametisse ministreid nimetada ja juhtida sõjaväge. Parlamenti ta ei vajanud enda arust ja kasutas dekreete. Oma võimu iidoliks kasutas ta Vana-Roomat. 1802 tegi ta ennast eluaegseks konsuliks. 1804 sai Prantsusmaast Prantsuse keisririik. -
Napoleon reformib
Napoleon tegi rohkelt reforme ja ümberkorraldusi. 1804 võeti vastu tsiviilkoodeks. Samuti võeti vastu ka seadus, kus naine ei saa ise mehest lahutada ning lapsed vajasid abiellumiseks isa luba. 1801 sõlmis ta aga paavstiga kokkulepe, mis tähendas seda, et Prantsusmaa ametlik usk oli katoliiklus. Loodi lütseumeid, tüdrukud pidid õppima kloostrikoolis. Samuti muutis ta ära 350 seaadust, millega õigust mõisteti. -
Saksa-Rooma keisririigi lõpp
Napoleoni sekkumine Saksamaal viis ligi 1000 aasta vanuse riigi lagunemiseni. Ta ässitas teisi sakslaste vastu üles, et tekiks sõda. 1803 tehti Napoleoni survel reform, millega vaimulikud territooriumid ja pisivaldused liideti üksteise külge. 1805 oli Napoleonil sõda Austria vastu. 1806 juulis lahkusid Prantsusmaa väed S-R keisririigist ja moodustasid Reini Liidu.