Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad

By nafets21

  • Bastille vallutamine

    1. aastal 14. juulil vallutati Bastille kindlus Pariisis. Seda loetakse Prantsuse revolutsiooni alguseks.

  • Prantsumaa arendamine

    Prantsusmaa oli vaja muuta ühtseks riigiks, kus kõikjal kehtiks täpselt samad seadused. Järgiti põhimõttet, et kõik ametnikud, kohtunikud ja vaimulikud peavad olema valitavad, mitte kuninga poolt ametisse nimetatud. 26. VIII 1789.

  • Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon

    Suure Prantsuse revolutsiooni poliitiline manifest, mille Asutav Kogu võttis vastu 26. august 1789. Deklaratsioonis on loetletud kodanike looduslikud, võõrandamatud ja pühad õigused. Inimese põhilised õigused on sünnipärased ja universaalsed, s.t kehtivad alati ja kõikjal, sõltumata riigikorrast või seadustest.

  • Vabariigi kuulutamine

    1. a kuulutati Prantsusmaal välja vabariik.

  • Jakobiinid

    Kriisiolukorras haarasid võimu kõige radikaalsemate vaadetega revolutsiooni pooldajad ehk jakobiinid

  • Uus valitsus

    1. a kukutati jakobiinid võimult ja moodustati uus valitsus- Direktoorium, mille eesmärk oli leida kekstee jakobiinide ja monarhistide vahel

  • Napoleoni vallutus

    1. aastal purustas ta Itaalias Austria keisri ja Sardiinia kuninga väed ning vallutas seejärel Egiptuse. Revolutsioonisõjad lõppesid, kui Napoleon sõlmis 1801. aastal rahulepingu Austriaga ning 1802. aastal Suurbritanniaga.

  • Napoleoni võim

    Napoleoni võim tõi kaasa poliitilise stabiilsuse ja revolutsiooni saavutuste kindlustamine, aga ka nende ekspordi välisriikidesse agressiivse vallutuspoliitika abil.

  • Saksa-Rooma keisririigi lõpp

    Napoleoni sekkumine Saksamaal viis ligi tuhande-aastase Saksa-Rooma keisririigi lagunemisele. Napoleon kasutas oskuslikult keisririigi sisemisi vastuolusid nii Austria ja Preisimaa kui ka suurte ja väiksemate vürstiriikide vahel
  • Period: to

    Kolmanda koalitsiooni sõda

    Kolmanda koalitsiooni sõda oli Euroopa konflikt aastatel 1803–1806. Sõjas alistasid Prantsusmaa ja selle tütarriigid Napoleon I juhtimisel Austria, Portugali, Venemaa ja teiste liidu. Kolmas koalitsioon ise teostus täielikult aastatel 1804–1805, kui Napoleoni provokatiivsed teod Itaalias ja Saksamaal kannustasid Austriat ja Venemaad ühinema Suurbritanniaga Prantsusmaa vastu.

  • Tsiviilkoodeks

    1. aastal võeti vastu tsiviilkoodeks, mis asendas umbes 350 kohalikku seaduskoodeksit, mille järgi Prantsusmaal oli seni õigust mõistetud. Koodeks oli edumeelne, sest tegi lõpu viimastele feodaalsetele privileegidele ning garanteerides usuvabaduse

  • Maailmaimpeerium

    Napoleoni eesmärgiks oli maailmaimpeeriumi loomine Prantsuse revolutsiooni ratsionaalsete ja õiglaste põhimõtete alusel. Tesised riigid nägid selles rünnakut oma traditsioonilise korra ja iseseisvuse vastu.
  • Period: to

    Neljanda koalitsiooni sõda

    Neljas koalitsioon Napoleoni Prantsuse keisririigi vastu alistati sõjas aastatel 1806–1807. Koalitsioonipartnerid olid Preisimaa, Venemaa, Saksimaa, Rootsi ja Ühendkuningriik. Paljud koalitsiooni liikmed olid varem võidelnud Prantsusmaa vastu osana Kolmandast koalitsioonist ja vahepealset üldise rahu perioodi ei olnud. Aastal 1806 ühines Preisimaa uuenenud koalitsiooniga, tundes hirmu Prantsuse võimu kasvu üle pärast Austria alistamist ja Prantsuse satelliidi Reini Liidu loomist.

  • Sõjakäik Venemaale

    1. a alustas Napoleon sõjakäiku Venemaale, mis lõppes tema suure armee hävinguga.

  • Napoeloni häving

    1. a vallutasid liitlasväed Pariisi ja sundisid Napoleoni troonist loobuma.

  • Keisririigi hukk

    Napoleon oli oma ressursid ära kasutanud sõjas Hispaania ja Venemaa vahel. Samal ajal olid Prantsusmaa vastased õppinud talt nii rahvaarmee ehitamist kui ka lahingutaktikat. Nad mõistsid, et Napoleoni on võimalik ainult hävitada ühiste jõupingutustega. Napoleon sai Leipzigi all toimunud Rahvastelahingus lüüa.