-
Näljahädad peale suurt tormi.
-
Kolmas seisus kuulutas ennast koos vaimulikega Rahvuskoguks
-
Prantsuse revolutsiooni algus
-
Kaotati aadliseisus ja keelati aadlitiitlite kasutamine
-
Uue põhiseaduse projekt
Prantsusmaast pidi saama konstitutsiooniline ehk põhiseaduslik monarhia, kus kuninga võim on piiratud. -
Kuningas põgenes
Prantsuse kuningas Louis XVI ei leppinud oma võimu vähendamisega ning otsustasd 1791. aasta juunis Prantsusmaalt salaja põgeneda, et koos teiste emigrantidega revolutsiooni vastu võidelda. -
Prantsusmaa sõda Austriaga
Euroopa tähtsamad monarhistlikud riigid Austia, Preisi ja Suurbritania kartsid revolutsiooni levimist ning hakkasid tegema ettevalmistusi selle mahasurumiseks. 1792. aasta aprillis otsustas Prantsusmaa rünnakut ennetada ja kuulutas Austriale sõja. -
Prantsusmaa kuulutati vabariigiks
Seadusandlik Kogu peatas kuninga volitused ja 21. septembril kuulutati välja vabariik. -
Louis XVI hukkamine
Louis Capet hukati 21. jaanuaril 1793. aastal riigireetmise eest giljotiinil. -
Robespierre hukkamine
- aasta juulis korraldas jakobiinide rühm Rahvuskonvendi saadikuid Robespierre`i arreteerimise ning ta hukkati koos oma 115 toetajaga.
-
Moodustati Direktoorium
- aastal moodustati viiest liikmest koosnev valitsus ehk Direktoorium.
-
Napoleoni riigipööre
- aastal korraldas Napoleon Bonaparte riigipöördr kukutades Direktooriumi ning kuulutas ennast riigi esimeseks konsuiks.
-
Sõlmiti paavstiga kokkuleppe.
- aastal sõlmis Napoleon paavstiga konkodaadi ehk kokkukleppe. Katoliiklus tunnistati enamiku prantslaste usuks, ent kalvinistidele kindlustati usuvabadus.
-
Revolutsiooni sõdade lõpp
Revolutsiooni sõjad lõppesid kui Prantsusmaa sõlmis rahulepingu Austriaga 1801. aastal ning Suurbritaniaga 1802. aastal. -
Tehti Napoleoni survel riigireform
Napoleoni survel tehti 1803. aastal riigireform kus vaimulikud territooriumid ja sõltumatud pisisvaldused liideti suuremate külge. -
Suurbritania sõjategevus
- aastal alustas Suurbritania uuesti sõjategevust. Napoleon kaalus armee Suurbritaniasse saatmist, ent tema laevastik sai 1805. aastal brittidelt hävitavalt lüüa. .Sellest ajast peale kuulus merel ülekaal Suurbritaniale.
-
Võeti vastu tsiviilkoodeks
- aastal võeti vastu tsiviilkoodeks, mis asendas umbes 350 kohalikku seaduskoodeksit, mille järgi Prantsusmaal oli seni õigust mõistetud.
-
Napoleoni sõjakäik Euroopas 1805. aastal
- aastal purustas Napoleon Austerlitzi lahingusd Austria-Venemaa ühisarmee, vallutas Viini ning sundis Austria keisri kapituleeruma.
-
Napoleoni sõjakäik Euroopas 1806. aastal
- aastal hävitas Napoleon Preisi armee ja okupeeris Berliini.
-
Reini Liit
- aasta juulis lahkusid Prantsusmaa liitlased ametlikult Saksa-Rooma keisririigist ning moodustasid Reini Liidu
-
Saksa-Rooma keisririigi lõpp
Kuu pärast Reini Liidu moodustamist loobus Franz II Saksa-Rooma keisri tiitlist ja kuulutas keisririigi lõppu. -
Napoleoni sõjakäik Euroopas 1807. aastal
- aastal lõid prantslased ka Vene armeed ning sundisid keiser Aleksander I-le peale Tslsiti rahu, millega Venemaa sunniti liituma Prantsusmaaga Suurbritania vastu. Poolas loodi Prantsusmaast sõltuv Vassavi hertsogriik. See oli Napolioni võimu kõrghetk.
-
Prantsusmaa vastane lepping
- aastal sõlmisid Preisi, Venemaa, Suurbritania, Rootsi ja Austria nüüd juba kuuenda Prantsusmaa-vastase koalitsiooni, mille ühendvägedelt sai Napoleon Leipzigi all toimunud Rahvastelahingus hävitavalt lüüa.
-
Napoleoni kukkutamine.
- aastal vallutasid liitlased pariisi ja sundisid Napoleoni troonist loobuma.
-
Napoleoni tagasitulek
- aastal õnnestus Napoleonil veel kord troonile tagasi pöörduda, aga nüüd sai ta valitseda ainulkt 100 päeva. Ühendvägi purustas Prantsusmaa armee Waterloo lahingus Belgias.
-
Napoleon suri
Peale Belgias kaotatud lahingut saadeti Napoleon kaugele Lõuna-Atlandi saarele kus ta 1821. aastal suri.
