Prantsuse revolutsioon

  • Juulis maad tabanud ränk torm.

    Hiiglaslikud raheterad tpsid kariloomi ja isegi inimesi.
  • Kolmanda seisuse nõudmised

    kevadel valitsesid Prantsusmaal ärevad meeleolud.
  • 14 Juuli

    Seda loetakse sümboolselt Prantsuse revolutsiooni alguseks ja see on Prantsusmaa tähtsaim rahvuspüha.
  • Burke avaldas 1790 aastal

    Teose ,,Mõtisklusi Prantsuse revolutsioonist.´´
  • Kaotati ka aadliseisus

    Keelati aadlitiitlite kasutamine. Uus võim pooldas vaba turgu ja vaba kaubandust.
  • Põhiseadus

    1791 aasta suveks oli uue põhiseaduse projekt valmis. Prantsusmaast pidi saama konstitutsiooniline ehk põhiseaduslik monarhia.
  • Emigrant

    1791 aasta juunis Prantsusmaalt salaja põgeneda, et koos teiste emigrantidega revolutsiooni vastu võidelda.
  • Prantsuse rünnak

    Prantsuse valitsus otsustas rünnakut ennetada ja kuulutas Austriale sõja.
  • Vabariik

    Seadusandlik kogu peatas kuninga volitused ja 21. septembril kuulutati välja vabariik
  • Kuningas mõistetakse surma

    Vabariigi ravhaesindus Rahvuskonvent pidi otsustama, mis saab kukutatud kuningast. Mõõdumakad tuletasid meelde, et 1791. aasta konstitutsioon lubab karistada ameti langusega.
  • Jakobiinide diktatuur

    Jakobiinide valitsusaeg oli revolutsiooni kõige radikaalsem ja verisem etapp 1792. aasta sügisel
  • Kuninga hukatus

    1. aastal hukati kuningas giljotiinil. Võimu haarasid radikaalid.
  • Robespierre hukatamine

    1794 aasta juulis korraldas rühm Rahvuskonvendi saadikuid Robespierre arreteerimise ning ta hukati
  • Napoleoni võimuletulek

    1792 aastal moodustati viiest liikmest koosnev valitsus ehk direktoorium.
  • Napoleoni riigipööre

    1. aastal korraldas ta riigipöörde, kukutas Direktooriumi ning kuulutas end riiki esimeseks konsuliks.
  • Napoleoni võimu kindlustamine

    1. aasta riigipöörde järel säilis Prantsusmaal formaalselt vabariik
  • Konkordaat

    1801 aastal sõlmis ta paavstiga konkordaadi ehk kokkuleppe.
  • Põhiseadus

    1. aastal tehti põhiseadusesse parandus, mis kuulutas Napoleoni eluaegseks konsuliks.
  • Keiserriik

    1804 aastal võeti vastu järjekordne põhiseadus, millega Prantsusmaa kuulutati keiseriigiks.
  • Tsiviilkoodeks

    1804 aastal võeti vastu tsiviilkoodeks mis asendas umbes 350 kohalikku seaduskoodeksit.
  • Napoleoni sõda Austria vastu

    Mitu liitus 1805. aastal Napoleoni sõjaga Austria vastu
  • Prantsusmaa

    1806 aasta juulis lahkusid Prantsusmaa liitlased ametlikult Saksa-Rooma keisririigist ning moodustasid Reini Liidu.
  • Revolutsioonisõdadest vallutussõdadeni

    1. aastal lõid prantslased ka Vene armeed ning sundisid keiser Aleksander 1 peale Tilsiti rahu
  • sõjakäik Venemaale

    toimunud võistlusi Hispaania iseseisvussõjaks.
  • Prantsusmaa salaleppe

    Prantsusmaa-vastase salaleppe Suurbritannia ja Rootsiga.
  • Keisririigi hukk

    1814 aastal vallutasid liitlased Pariisi ja sundisid Napoleoni troonist loobuma.
  • Napoleoni surm

    Napoleoni saadeti kaugele Lõuna-Atlandile asuvale Püha Helena saarele, kus ta 1821. aastal suri.