-
Matriarhaadi lagunemine, võim peres läheb mehe kätte, naine juhib kodust majapidamist ja kasvatab lapsi.
-
Vanemad võisid vabalt otsustada, mis lapsega teha. Vabadel roomlastel oli tavaliselt kolm last, laste arvu osati piirata raseduse vältimise ja abordiga, aga kasutati ka vastsündinute hülgamist. Vaesed hülgasid oma lapsi või müüsid orjaks, aga ka rikkad loobusid lastest, eriti tüdrukutest.
-
Juudi ehk heebrea ühiskonnas elukorraldust kajastab piibel. Piibel- perekond kui jumalik tee isiku rahu poole. Vanas Testamendis ilmneb selge rõõm inimese kehast ja seksuaalelust, keha pole midagi halba ja patust.
-
Olulisel kohal olid perekonnas lapsed, rõhutati vanemate kohustust neid õpetada ja kasvatada, samas aga sisendati lastele sõnakuulelikkust ja austust vanemate suhtes.
-
Mehe roll instrumentaalne- mees on toitja, hankija, distsiplineerija, juht.
Naise rolli nähti siis ja nähakse sageli praegugi emotsionaalsena.
Mehe seksuaalelu oli vaba, naise suhtes kehtisid kindlad reeglid, millest üleastumine oli rangelt karistatav. -
Askees tähistab elulaadi, loobumist millestki mingi eesmärgi nimel. Tähistab tasakaalu söömises, naudingutes. Sageli äärmuslik rangus, et Jumalale meeldida. Kloostrikultuuris on askeetlus tavapärane.
-
See oli aeg, mil Rooma impeeriumis levis prostitutsioon. Populaarsed olid ka tsirkus, teater ja lõbustused.
-
I sajandi keskel tekkis Palestiinas kristlus. Levisid askeetlikud eluviisid ja tsölibaat. Palvusrännakud toetasid askeesi ehk lihasuretust. Varakristlased rõhutasid lõbule pühendumise kahjulikkust ja hinge puhastamise tähtsust. Väideti, et seksuaalsuhe on saatana leiutis, pattu langenud Aadama väljamõeldis.
-
Varakeskaegset ühiskonda on nimetatud teismeliste ühiskonnaks. Sündimus oli suur, aga 45% lastest suri, nende vanemad olid napilt täisealised. Inimese keskmine eluiga oli 30 aastat.
-
Lapsed rakendati tööle kohe, kui nad selleks võimelised olid. Käsitöölise ja talupoja peres ei olnud lapsel tänapäevases mõistes lapsepõlve, puudus arusaamine, et lapsele oleks vajalik mingi mängule ning õppimisele pühendatud aeg.
-
Keskaja inimene oli enamasti kirjaoskamatu. Koole oli vähe, need olid kloostrite ja kirikute juures. Lugeda oskasid paljud, aga see oskus oli algeline.
Hariduse eesmärk oli täiesti teine võrreldes antiiksega. See tähendas eelkõige õpetada hirmu tundma.
Rüütlile õpetati eelkõige võitluskunste.
Rüütlidaamile käsitööd, usuõpetust, ladina keelt, laulmist, tantsimist, luuletamist ja muusikariistadel mängimist. -
Esines sugude ebavõrdsust. Lauludes kajastub naise alistus mehele. Rahvalauludest saab lugeda...
-
Inimesel tekkis tahe edasi jõuda töös ja ametis- majandusinimene ehk homo economicus. Tekkis kõnekäänd "enne töö, pärast lõbu". Kodu ja perekonna roll ühiskonnas ning kasvatuses tõusis, senisest rohkem hakati tähtsustama perekonna loomise rituaalset külge- laulatust ja pulmatseremooniat.
Martin Luther nõudis vaimulike tsölibaadi kaotamist, soovitas abielluda.
Johann Calvin väitis, et seksuaalsuhe on väärtuslik ja püha, kuna on Jumala poolt antud ja peab seega olema abikaasadele naudinguks. -
Kõrgkihtide lapsed eraldati täiskasvanute elusfäärist lastetuppa. Lastetoas arendati mitmeid voorusi: usklikkust, autunnet, enesekontrolli ja töökust. Rõhutati, et laps ei peaks kunagi saama süüa, juua ega magada küllastumiseni.
-
Vallalisust peeti vääraks, väärtustati perekonda, abielu.
Kujunes naisetüüp, keda iseloomustas nn. kolm K,d ( Kinder- Kirche- Küche- lapsed- kirik- köök).
Naises hakati enam nägema aseksuaalset olendit. -
Keha häbenemine
Suleti avalikud saunad, arvati, et pesemine on kahjulik eriti lastel. Ainult nägu, käsi ja jalgu pesti veega, muidu piirduti enese üle hõõrumisega niiske rätikuga.
Saunad säilisid vaid põhjamaades, sealhulgas Eestis. -
Suurpere, mis koosnes kolmest sugupõlvest, sugulastest ja töötegijatest asendus vanematest ja lastest koosneva perega.
Suurenes riigi huvi perekonna vastu, perekonnas hakati nägema põhijõudu ühiskonna kõlbelisuse kasvatajatena. Tõusis abielu, kodu, emaduse, kasvatuse tähtsus.
Kodukesksuse ja intiimsuse väärtustamine, armastuse ja tunnete olulisus.
Noor vallaline naine võis käia tööl, aga abiellumine tähendas üldiselt töökohast loobumist ning pühendumist kodule, mehele ja lastele. -
Üldiselt oli naiste elu enam reeglistatud kui meestel, siis avatumalt võisid võõrastega suhelda noored neiud.
Nad käisid pidudel, pulmades. Auasjaks peeti kui neiul käis rohkesti kosilasi.
Võrgutamine ja erootika naiselikkusega seonduvad. Tütarlaps pidi võitlema, et õigel ajal ja majanduslikult kasulikult mehele saada. -
Meestetööd- külvamine, kündmine, hobuste eest hoolitsemine, koduloomade tapmine, jaht, kalapüük, metsa- ja veotööd.
Naistetööd- kariloomade talitamine, laste eest hoolitsemine, söögivalmistamine, aiatööd, pesupesemine, koristamine, põetamine, tekstiiliga seotud tööd. -
Hiline abielude sõlmimine ja vallaliste suur osakaal.
Abiellumist peeti 1960-70 ideaaliks ja perekonna loomise olulisem põhjus oli soov olla koos armastatuga.
1960. aastast levis ühiskonnas laialt ka vaba kooselu. Peamiseks vaba kooselu registreerimise põhjuseks oli naise rasestumine. -
Nõukogude ajal nõrgenesid perekonna arengus sugulussidemed, kasvatus oli ideeline, lahutuste arv ja laste sündivus väljaspool abielu kasvas. 1979-1984 lahutati enam kui 4 abielu 1000 elaniku kohta, kasvas kordusabielude osakaal.
-
Vähenes abiellumus, vabaabielud
Kasvas sünnitamise vanus.
Sündimus langes drastiliselt 1990. aastatel, jõudes madalaimasse punkti aastal 1998 ja seda eelkõige teisena sündivate laste arvelt.
Laste saamist lükati edasi eelkõige majanduslikel põhjustel. -
Naiste võitlus oma iseseisvuse ja võrdõiguslikkuse eest. Eestis olid naise õigused ja võimalused haridust saada juba XX sajandi alguses suuremad kui mitmetes Euroopa riikides. Ka Eestis tekkis tendents lükata lapse sündi edasi. Eriti väärtustavad haritud naised eneseteostust väljaspool perekonda.