Michelangelo elu ja looming timeline

Michelangelo kuulus nende väheste geeniuste hulka, kellel õnnestus muuta antiikkunsti olemus oma kaasajale lähedaseks. Tema looming, milles kajastuvad antiigi ideed ja vormid, moodustab renessansskunsti tipu. Keha ja ruumi dünaamilise käsitlusega rajas ta tee barokki. Michelangelo esindab äärmuslikul viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtuste ja kunstniku erilisusesse.
Pildil on Michelangelo (Francisco de Holanda, 1530).

Michelangelo Buonarroti sündis Firenze Vabariigis Arezzo lähedal Capreses, mis on tänapäeval tema järgi nimetatud Caprese Michelangeloks. Seal asub ka tema majamuuseum, mis on pildil näidatud (1964. aastal avati muuseum ametlikult). Ta oli itaalia maalikunstnik, skulptor, luuletaja ja arhitekt.

Noore poisina saadeti Michelangelo pärast ema surma Firenzesse humanist Francesco da Urbino käe all grammatikat õppima. Siiski ei näidanud ta üles huvi koolihariduse vastu, eelistas kopeerida kirikutest maale ja otsida teiste maalikunstnike seltskonda. Juba aasta hiljem palus Firenze valitseja Lorenzo de' Medici Ghirlandaiot kaks oma parimat õpilast tema juurde saata ning Ghirlandaio valis Michelangelo ja Francesco Granacci.
Pildil on Michelangelo portjee nooruses (Andrea Quaratesi, 1532).

Michelangelo õppis uusplatonistlikus humanistlikus akadeemias. Ta õppis seal skulptuuri Bertoldo di Giovanni käe all. Akadeemias õpetasid tolle aja kõige väljapaistvamad filosoofid ja õpetlased. Firenze humanism kujundas Michelangelo huvi antiigi vastu ja õpilasena kopeeris ta antiikkujusid.
Pildil on Michelangelo varaseim teadaolev teos marmorist ("The Madonna of the Stairs", 1490-1492).

Lorenzo Medici surm 8. aprillil 1492 muutis Michelangelo elutingimusi. Ta tuleb tagasi koju. Järgnevatel kuudel nikerdas ta Firenze Santo Spirito kiriku rektorile kingituseks polükroomse puidust krutsifiksi (1493), mis võimaldas tal teha mõned kirikuhaigla surnukehade anatoomilised uuringud.

Aastatel 1493–1494 ostis ta marmorist ploki ja nikerdas elust suurema Heraklese kuju, mis saadeti Prantsusmaale ja hiljem see kadus umbes 18. sajandil (ikka pole leitud).
Pildil on Heraklese joonis.

Aastatel 1494-1495 elab Michelangelo Bolognas, loob skulptuure Püha Dominicuse pühamu jaoks. Eeldatakse, et Bologna mulje all loodi hiljem skulptuur „Pietà“ (1499).
Skulptuur on tehtud marmorist ja asub Peetri kirikus Roomas. Neitsi Maarja, hoidmas põlvedel surnud poega, ristilt maha võetud Kristust, on kujutatud sügavas leinas ja kurbuses. Michelangelol on õnnestunud suurepäraselt ühendada tõepärasus ja renessanslik klassikalise ilu ideaal.

Michelangelo naasis Firenzesse 1499. Seal lõpetas ta oma kuulsaima teose, Taaveti kuju, 1504. aastal. See meistriteos kinnitas lõpuks oma silmapaistvuse skulptorina, kellel on erakordsed tehnilised oskused ja sümboolse kujutlusvõime jõud.

Aastal 1505 kutsus Michelangelo Rooma paavst Julius II ja tellis haua ehitamise, mis pidi sisaldama nelikümmend kuju. See asub Rooma Vincoli San Pietro kirikus.
Michelangelo töötas tellimuse kallal umbes 40 aastat (1505-1545).

Samal perioodil maalis Michelangelo Sixtuse kabeli lae, mis võttis aega umbes neli aastat (1508–1512). Keskmised kolm stseeni kujutavad Aadama ja Eeva loomist, nende pattulangemist ja paradiisist väljaajamist. Lage ümbritsevad Vana Testamendi stseenid, prohvetid ja ennustajad. Michelangelo figuurid on maalitud selge ning skulptuurselt ümara vormiga. Nende näod on väga ilmekad ning väljendusrikkad, samas õhkub neist sageli justkui mingit pinget ja traagikat.

Maalikunstis on Michelangelo suurim töö Sixtuse kabeli kaunistamine Roomas, Vatikani. Ta maalis üksinda 350 figuuri. Paarkümmend aastat hiljem maalis Michelangelo sama kabeli seni tühjaks jäänud idaseinale „Viimse kohtupäeva“ stseeni, mille rahututes jõulistes vormides on juba tunda barokset hoogu.
Pildil on "Viimane kohtupäev".

Medicite väljasaatmine Firenzest 1527. aastal peatas kogu Michelagelo töö. Oma hingelt patrioot ja vabariiklane liitus ta rahvaliikumisega. Firenze kukkumine ähvardas kunstnikku surmaohuga, millest ta päästis vaid üldine austus oma talendi vastu ja paavst Clement VII soov lõpetada Medici kabeli seade, millega Michalangelo varem alustas.
Pildil on Michelagelo portree ( Daniele da Volterra, 1545).

Aastal 1546 usaldati kunstnikule tema elu kõige olulisemad arhitektuurilised tellimused. Paavst Paulus III jaoks valmis ta Palazzo Farnese (sisehoovi fassaadi ja karniisi kolmas korrus) ning kujundas talle Kapitooliumi uue kaunistuse. Pildil on näidatud see hoone.

Aastal 1546 määrati Michelangelo Rooma Püha Peetruse basiilika arhitektiks. Teda veeneti projektijuhtimist üle võtma. Ta naasis Bramante kontseptsiooni juurde ja arendas välja oma ideid tsentraalselt planeeritud kiriku kohta, tugevdades struktuuri nii füüsiliselt kui ka visuaalselt. Kuplit, mille ehitus lõpetati alles pärast tema surma, nimetas Banister Fletcher "renessansi suurimaks loominguks".
Pildil on Püha Peetruse basiilika.

Michelangelo suri 18. veebruaril 1564 Roomas, olles enne oma 89. sünnipäeva üsna vähe elanud. Enne surma dikteeris ta testamendi kogu talle iseloomuliku lakoonilisusega: "Ma annan oma hinge Jumalale, oma keha maale, oma vara oma sugulastele." Märtsi alguses transporditi skulptori surnukeha salaja Firenzesse ja maeti pidulikult 14. juulil 1564 Santa Croce'i frantsisklaste kirikusse.
Pildil on Santa Croce basiilika.