-
Hadaikum algas planeet Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse aega 4 miljardit aastat tagasi. Sellest ajast pärit kivimeid on Maal vähe ja seetõttu on teadmised selle aja kohta puudulikud.. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid. Selles ajajärgus tekkis ka Kuu. Tema vanuseks peetakse 4,5 miljardit aastat.
-
-
Planeet Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja selle tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu. kuu tekkimine
Ta asub Maast 384 400 km kaugusel. -
Meredes arenesid algelised eluvormid. Sellest aegkonnast on pärit vanimad stomatoliidid ning stomatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
-
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. U 3,8 miljardit aastat tagasi.
-
Stromatoliidid on mikroorganismide, ka tsüano- ja purpurbakterite ning vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
Selleks ajaks olid olemas ka viirused.
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuselr suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Siin toimus mitu suurt jäätumist.
-
-
See sai võimalikuks tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele, mille tulemusena suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.
-
Eukarüoodid on päristuumsed organismid.
-
Sellel ajastul tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval.Kasvas vetikate hulk, mis olid toiduks loomastikule. Ilmusid mereselgrootud (käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed, limused). Teod ja karbid said koja, Tekkisid esimesed kalad.
-
See aegkond koosneb kuuest ajastust: kambium, ordoviitsium, silur, devon, karbon ja perm.
-
Fanerosoikum koosneb kolmest aegkonnast: vanaaegkond, keskaegkond ja uusaegkond.
-
-
Tekkisid esimesed maismaataimed. Kliima oli esialgu soe, kuid ajastu lõppes jääajaga. Suur osa mereelustikust suri.
-
Taimed asustasid maismaa üsna tihedamini. Taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega. Tasapisi ilmusid maismaale esimesed loomad (tuhatjalgsed, skorpionid).
-
Esines rikkalik mereelustik (käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid, korallid, lubivetikad). Kaladest said suured kirskjad. Tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.
-
Metsades kasvasid osjade, sõnajalgade ja koldade suured eellased. Surnud puidust tekkisid kivisöelademed. Osades putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mille sisealal oli kuiv kõrb. Roomajate ja paljasseemnetaimede hulk suurenes. Meredes tekkis juurde luukalu. Maismaal elas kuni 4 meetri pikkune Edaphosaurus, kes oli taimtoiduline roomaja.
Ajastu lõppes suure väljasuremisega, kadus kuni 95%kõigist Maad asustanud liikidest. -
Elustik oli pärast jääaega liigivaene. Sel ajastul ilmusid esimesed dinosaurused, imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
Toimus ühtse mandri lõhenemine.
Pildil on ammoniit ehk spiraalse kojaga leajalgne limus. -
See aegkond jaguneb kolmeks ajastuks: triias, juura ja kriit.
-
-
Lisaks olemasolevatele liikidele ilmusid k esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaad kattis paljasseemnetaimedest mets.
-
Ilmusid esimesed õistaimed ja hakkasid Maal domineerima. Oookeanides elasid plesiosaurused, ihtüosaurused, ammoniidid, karbid, Maismaal elasid dinosaurused, arenesid uued imetajad ja linnuliigid. Kriidi lõpus toimus massiline väljasuremine. Surid ära käik dinosaurused ja hiidroomajad.
Tekkisid mäestikud.
Pildil on magnooliad. Vanimad õistaimed nägidki välja nagu magnooliad. -
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Algul oli kliima niiske ja soe, hiljem jahenes.
Kujunesid preeriad ja savannid. -
See aegkond jaguneb kolmeks ajastuks: paleogeen, neogeen ja kvaternaar.
-
-
Mandrid, loomastik ja taimestik omandasid tänapäevase ilme. Levisid maod, konnad, laululinnud, rotid, hiired. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Kliima jahenes, esines jäätumisi.
-
Maakoor hakkas tarduma u 4,5 miljardit aastat tagasi. Hakkasid tekkima mineraalterad.Vanimad praeguseni säilinud kivimid on u 4 miljardit aastat vanad.
-
Ilmusid inimese vahetud eellased Homo esindajad. Nende areng viis paljude imetajate ja linnuliikide väljasuremiseni.
