-
- aasta 1. jaanuaril tungis 40 000 meheline Vene vägi (tatarı khaani Šig-Alei juhtimisel) Tartu piiskopkonda ja rüüstas kolme nädala jooksul Järva- ja Tartumaad.
-
Juuli alguses saabus Vene vägi Tartu alla. Tartu kaitsjad alistusid vaid nädal pärast pommitamise algust, kuna nad olid moraalselt väsinud ja mõeldi vaid soodsatele alistumistingimustele. Venelaste poolt antud lubadused ei kestnud kaua - mõne aasta möödudes küüditati suur hulk elanikkonnast Venemaale.
-
Vene vägi oli augustikuuks vallutanud Vastseliina, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse.
-
Vene väed alustasid aprilli alguses Narva pommitamist ning 11. mail puhkes Narvas sur tulekahju, mille tõttu alustasid Vene Feed rünnakut. Kitsjad taandusid paljude kodanikega kindlusesse, kus võeti venelaste pakutud soodsad tingimused vastu.
-
Novembrikuus ostis Taani kuningas Frederik II (pildil) Saare-Lääne piiskopkonna ja andis selle ale oma vennale hertsog Magnusele. Lisakas ostis Magnus enade veel Kramaa ja Tallinna piiskopi ametikohad ning üritas oma kontrolli alla saada venelaste vabaks jäänud alad. Magnus ja ordu vahel tenkis konflikt ning ta kutsuti henna poolt tagasi.
-
- aastal valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler. Tema juhtimisel rünnati Vene vägesid Rõngu all, ning piirati Tartut ja Laiust. Vastuhakk ei kestnud kaua, kuna sõjamehed olid tüdinenud ja puudus raha, seetõttu mindi laiali.
