kunstiajalugu ajatelg

ESIAJA E ÜRGAJA KUNST

Period: 40,000 BCE to 1000 BCE

KUNST
Koopamaalingud:
Chauvet
Altamira
Lascaux Skulptuurid:
Willendorfi Veenus ARHITEKTUUR
Megaliitilised ehitised:
menhir - Champ-Dolent, 10m kõrgune
dolmen - Poulnabrone, püstised kivid ja peal lame kivi
kromlehh - koosneb menhiridest ja dolmenitest
Stonehenge

Chauvet

28,000 BCE

koopamaal
- Lõuna-Prantsusmaa
- leitud 1994, 30000 aastat vana
- 300 joonist
- piisonid, mammutid, lõvid, hüäänid ( kiskjaid kujutati esmakordselt )
- avastasid kolm meest juhuslikult

Willendorfi Veenus

24,000 BCE

skulptuur
- Austria, 1908 leitud
- lubjakivist, 11 cm kõrgune
- sümb. viljakust, naiselikkust
- nägu puudub, figuur naiselik, käed rindade peal

Paleoliitikum

Period: 15,000 BCE to 10,000 BCE

e vanim kiviaeg tuntumad koopamaalingud:
Altamira
Lascaux`

Lascaux`

13,500 BCE

koopamaal
- avastati 1940, 17000 aastat vanad
- 600 maalingut, 1500 graveeringut
- hobune, piison, veis
- Edela-Prantsusmaa

Altamira

13,000 BCE

koopamaaling
- avastati 1879, 15000 aastat vana
- koobas 270m, 1-2m lai
-suured, realistlikud, tõetruud
- piison, mammut, põhjapõder
- Põhja-Hispaania

Mesoliitium

Period: 12,000 BCE to 8000 BCE

e keskmine kiviaeg

Neoliitikum

Period: 8000 BCE to 3000 BCE

e noorem kiviaeg

Dolmen

5000 BCE

püstised kivimid, mille peal on katuseks suur kiviplaat,
hauarajatis,
meenutab lauda

Tsikuraat Mesopotaamias

4000 BCE

Astmeline torntempel
- jumalikud templid
- ühendasid maa ja taeva
- torni tipus jumala kujud

VANA-MESOPOTAAMIA KUNST

Period: 4000 BCE to 539 BCE

jagues: Sumer, Akad, Babüloonia, Assüüria, Uus-Babüloonia sellest ajastust pole palju säilinud, kuna enamus töödeks kasutati põletamata savi

Sumer

Period: 4000 BCE to 2350 BCE

Pronksiaeg

Period: 4000 BCE to 1000 BCE

KREEKA MÜKEENE

Period: 3650 BCE to 1400 BCE

3650.1400. a EKR
Kreeta saar, Egeuse mere saar,
OLULISUS:
lääne kultuuri alus ja tsivilisatsioon
teatud oma kunsti, kultuuri ja arhitektuuri poolest
mõjukaim tsivilisatsioon Euroopas

Stonehenge

3500 BCE

kromlehh
- Lõuna-Inglismaa, 3500 eKr
- 2 kivide ringi, keskel altar
- kivid 7-8 m, 26 t
- teooriad nt ufod

VANA-EGIPTUSE KUNST

Period: 3000 BCE to 332 BCE

jagunes:
Vana riik, keskmine riik, uus riik Säilitati surnukehasid, avastati suuri kiviehitisi, usuti jumalikkudesse olenditesse, polüteistlik religioon.

Egeuse kultuuri varajane ajajärk

Period: 3000 BCE to 2000 BCE

Menhir

2800 BCE

üks pikk ja kõrge kivi,
kasutati arvatavasti inimohverdusteks,
Prantsusmaa, Inglismaa, Iirimaa

Astmikpüramiid

2700 BCE

Haudehitis
- vaaraudele
- üksteise otsa asetatud mastabadest

Puust peatugi

2635 BCE

Peatugi
- puust
- kanti noorest saadik, et peakuju muuta

Snofru murdpüramiid

2615 BCE

püramiid
-Lõuna-Dahsur - kavandati 150m kõrguseks

Rahotep ja Nofret

2600 BCE

skulptuur
- kindlad reeglid
- istub, üks käsi rinnul, silmad kaugusesse
- kange ja staatiline

Vaarao Dzoseri hauakamber

2600 BCE

Astmikpüramiid
- maailma esimene suuremõõtmeline kivimonument
- esimene Egiptuse püramiid
- alus 125x109m, kõrgus 62m
- matmiskamber 27m maa all

Giza püramiidid

2550 BCE

Püramiidid
- 2550-2490 ekr
- Cheopsile, Chefren, Mykerinos

Chephreni sfinks

2500 BCE

hiiglakuju
- kaljust väljaraiutud
- 20m kõrgune, 57,3 pikkune
- lamav inimpeaga lõvikuju
- nt Luxori tempel

Akad

Period: 2350 BCE to 2150 BCE

Egeuse kultuuri keskmine ajajärk

Period: 2000 BCE to 1600 BCE

Vana-Babüloonia

Period: 1830 BCE to 1530 BCE

Knossose palee

1650 BCE

Palee
- seintel maalingud
- maalingud rahulikud, kujutati loomi, inimesi ja jumalaid
- meenutab labürinti, pikad valguskoridorid, veetorud, vannituba, saalid jne
- 22000m2
- veetorustik

Jumalanna madudega

1600 BCE

skultuur
- 1600ekr
- detailne, kullast

Egeuse kultuuri hiline ajajärk

Period: 1600 BCE to 1100 BCE

Agamemnoni surimask

1550 BCE

surimask
- kuld
- 1550-1500 ekr
- Mükeene kuninga surimask
- Ateena arheoloogiamuuseumis

Kuninganna Nofretete

1365 BCE

skulptuur
- lubjakivist, värvitud
- 50cm kõrgune
- puudub vasak silmamuna

Assüüria

Period: 1360 BCE to 605 BCE

Linnujaht seinamaal

1340 BCE

seinamaal
- Lääne-Teeba
- ülikuhaud

Tutanhamon

1330 BCE

kuldmask
- leiti 1922. aastal
- kattis muumia pead ja õlgu
- väheseid vaarao haude
- hauast leiti veel kulda ning eri esemeid

Lõviväravad

1250 BCE

Väravad
- Mükeene linna sissepääs
- kujutatud kaks lõvi
- reljeef

rauaaeg

Period: 1000 BCE to 1200

ETRUSKIDE KULTUUR

Period: 800 BCE to 200 BCE

• 8-3. a saj ekr
• Itaalia, Taskaana piirkond
• meresõit, põlluharimine
• metalli sulatamine
• keraamika (terrakata, must glasuur )
• matusekultuur kõrgelt arenenud ja usk teispoolsusesse

VANA-ROOMA

Period: 753 BCE to 476 BCE

• 753 ekr
• rajas Romulus
• Rooma leegion

JAGUNEB:
1. kuningate aeg
2. vabariik
3. keisririik

Kuningate aeg

Period: 753 BCE to 509 BCE

Uus-Babüloonia

Period: 625 BCE to 539 BCE

VANA-KREEKA

Period: 600 BCE to 30

• orjanduslik demokraatia, polised
• sündis filosoofia ( nt Platon ), kirjandus ( nt "Iilias" ), teatrikunst
• olümpiamängud 776 ekr,
• saavutused arhitektuuris ja kujutatavas kunstis, mis olid seotud religiooni ja müütidega
• ehitusmaterjalid puit, kivi ja marmor

JAGUNEVUS:
1. arhailine
2. klassikaline
3. hellenistlik e hiline

Arhailine e vanaaeg

Period: 600 BCE to 480 BCE

Kouros ja Kore

530 BCE

skulptuurid
- 530 ekr
- nais- ja meesfiguur
- mees alasti, naine riides
- arhailine

Terrakotasarkofaag

520 BCE

kirst
- 520-510 ekr
- Cerveteris

Vabariik

Period: 509 BCE to 30 BCE

Emahunt

500 BCE

skultuur
- Kapitooliumi emahunt
- 500-480 e.m.a
- poiste kujud lisati 15. saj ( renessansi aeg )
- Imetab tulevast rooma linna rajajat Romulust ja kaksikvenda Remust

Tantsijad seinamaal

480 BCE

seinamaal
- Leopardidega hauakabris
- Tarquinias
- 480-470 ekr

Klassikaline e õitseaeg

Period: 480 BCE to 323 BCE

Ratsasalk Parthenoni friisilt

447 BCE

Reljeef
- 447-432 ekr
- pole sügav
- üksteise taga asuvad hobused loovad mulje liikumisest ja sügavusest
- klassikaline ajastu

Odakandja

440 BCE

skultuur
- 440 ekr
- meesfiguur
- Harmoonilised proportsioonid, täielikult tasakaalus poos, väljendusrikas pilk
- klassikaline ajajärk

Parthenon

432 BCE

peatempel
- akropoli peatempel
- valge marmor
- 5. saj. ekr
- 70 m pikk, 31 m lai
- dooria, 8x17 sammast 10 m
- friisidel erinevad pildid ja jumalad
- asus Ateena kuju

Nike tempel

425 BCE

tempel
- joonia
- 5. saj ekr

Erechtheioni tempel

421 BCE

tempel
- 421 ekr
- mitu osa
- naise kujuga sambad

Epidaurose amfiteater

400 BCE

amfiteater
- 1200 pealtvaataja
- orkestra, kaldtee, skeene, proskenion, tõusvad istmeread, pingiridade vahel käigud
- pühendatud jumalale Asclepius
4. saj ekr

Hellenistlik e hiline

Period: 323 BCE to 30

Milose Venus

100 BCE

skultuur
- 100 ekr
- hellenistlik keerduv poos
- hellenislik kunst

Colosseumi amfiteater

100 BCE

amfiteater
- 1 saj pkr
- 80 sissepääsu, mahutab 50000 inimest
- suur ja võimas
- orginaalnimi Flavian
- poolsambad ja pilaster
- 1 korrus dooria, 2 korrus joonia, 3 korrus korintos
- maa-all ruumid

Keisririik

Period: 30 BCE to 476

Pont du Gard

40

sild
- sillataoline ehitis
- Prantsusmaa
- pealt kinni
- kannab üht või mitut veekanalit

Pantheon tempel

80

tempel
- ideaalses seisus
- silindri kujuga
- 2. saj pkr
- kaunistatud marmori ja skultuuridega
- ehituse algus 27 ekr, sai valmis 80 pkr

Caracalla termid

211

termid e saunad
- alles ainult varemed
- 1600 inimest päevas külastab
- Roomas
- 211-216 pkr