-
Maailmapoliitika üheks määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kelle mõju alla sattusid Kesk- ja Ida-Euroopa ning suur osa Aasiast. Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid muust maailmast nn raudse eesriidega, tõkestades sedasi nende läbikäimist ja suhtlemist lääneriikidega.
-
Kõne, kus Stalin rõhutas sõdade paratamatust kaasaaegses maailmas. See kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega.
-
Harry Trumani poolt välja kuulutatud. See seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu, mille all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid.
-
George Marshalli välja kuulutatud ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega üritati aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistiku kihutustöö mõju.
-
Selle käigus eraldas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast (elektrist, kütusest, toiduainetest). Lääne-Berliin neile ei alistunud. USA sai siiski varustada neid koos liitlastega õhusilla abil. 324 päeva möödudes oli NSV Liit sunnitud blokaadi lõpetama.
-
Sotsialistlike riikide loodud organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku koostööd. See oli nende poolt vastukaaluks Marshalli plaanile.
-
Belgia, Hollandi, Ühendkuningriikide, Luksemburgi, Prantsusmaa, Islandi, Taani, Norra, Itaalia, Portugali, Kanada ja USA poolt asutatud. Nende põhimõtteks oli see, et kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja.
-
NSVL ja USA üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi. Külma sõja alguses kuulus tavarelvastuses ülekaal NSVL'le, aga USA'l oli tollase aja kõige võimsam relv-tuumapomm. Stalin nõudis kiirendada tuumarelva loomist, peale luuret õnnestus ameeriklastelt varastada tuumapommi tootmise salajased dokumendid ja NSVL katsetas edukalt pommi, lõpetades sellega USA tuumamonopoli. 1952.aastal katsetas USA senisest veelgi võimsamat relva - termotuumapommi. Järgneval aastal lõhkas sama pommi ka NSVL.
