KÜLM SÕDA

Hiina kodusõda

1946

Hiina kodusõda alustasisid kommunistid, kellel oli kontroll Kirde- ja Põhja- Hiina üle, Rahvusliku Rahvapartei vastu. 1948. aastal toimus kodusõjas pööre. 1949. aprillis langes kommunistide kätte Nanking, Chang Kaishek taandus sõjaväega Taiwani saarele, kus Usa kaitse all säilis Hiina Vabariik. Võim Hiinas läks kommunistide kätte. Kommunistide võit Hiinas tugevdas kommunistide positsioone kogu maailmas.

Trumani doktriin

Mar 12, 1947

Nimetus doktriin on USA välispoliitiline otsus, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks riikide sattumist Nõukogude Liidu mõjusfääri.

Marshalli plaan

Jun 1, 1947

Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Selle alusel jagati Euroopa riikidele majanduslikku abi. Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiirem taastamine, kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. Kestis 4 aastat.

Berliini blokaad

Jun 24, 1948

Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Toimus Berliini linnas Saksamaal. Mille ajendiks oli rahareform, mis viidi läbi USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides.

NATO asutamine

Apr 4, 1949

NATO ehk Põhja-Atlandi lepingu Organisatsiooni eesmärgiks on vastu seista NSVL sõjalisele ekspansioonile. NATO tegevuse aluseks oli lihtne põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja.

Korea sõda

Jun 25, 1950

Kommunistlik Põhja-Korea tungis NSV liidu ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale kallale ja vallutuas suurema osa selle terriotooriumist.1953. aastal sõlmiti vaherahu, mis jagas Korea riigi kaheks, mis on teineteisest väga erinevad. See vaherahu kestab tänini.

Suessi kriis

1956

1956 Suessi kanali haldamise pärast ühelt poolt Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli ning teiselt poolt Egiptuse vahel tekkinud konflikt. USA ja NSV Liidu survel sõjategevus lõpetati. Suessi kriisi tagajärjel vähenes Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas, NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas aga suurenes.

Ungari ülestõus

1956

Oktoobris toimus Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. NSVL väed tungisid Ungarisse sisse oma vägedega, kaasasid ka tanke. Ungarlased osutasid vastupanu ning palusid abi ÜRO-lt. Ungari ülestõus suruti maha ja võim läks taas Moskva-meelsetele. Paljud inimesed said lahingus surma, neid küüditati ning 180 000 inimest jõudis riigist põgeneda.