Geokronoloogiline skaala Leho A

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus on 4,6mld aastast kuni 4 mld aastani. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas, Austraalias. Vulkaaniliselt väga aktiivne, meteoriidisadud. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredest arenesid algelised eluvormid. Sellest ajast on leitud vanimaid stromatoliite - mikroorganisme.

Arhaikum ehk Ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Stromatoliidide tekkimine

3500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide piinakihis hapnikusisaldus. Sellel ajastul oli suur jäätumine, mil Maa oli enamjaolt kaetud jääga.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitme rakuliste organismide teke

2100 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid omakord toiduks loomastikule. Sel ajaperioodil ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõssed, käsijalgsed, limused. Mõningatel loomadel kujunesid välja mineraalsed toesed, näiteks tigudel ja karpidel.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Ilmusid ka peamised maismaataimed. Algul oli ajastul soe ja troopiline, hiljem muutus see aga jääajaks.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaale jõudsid ka loomad(tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid).)

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik, šelfimerede äärealadel suured koralli, kihtpoorsete ja lubivetikate riffid. Paljud kalad kasvasid väga suureks ja muutusid tippkiskjaks. Maismaal tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed selgroogsed kahepaiksed.

Karbon

350 BCE

Karboni ajastul katsid maad võimsad metsad, kus elasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Ühelgil teisel ajastul ei tekkinud nii palju kivisütt, kui Karbonis. Osadel putukatel tekkis lennuvõime ja maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Ainukesed loomad, kes elasid maismaal, olid suutelised sellise kliimaga elama. Permi ajastu lõpus kadus kuni 95% liikidest, kes elasid maismaaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused. Permi ajastu lõpus järjekordse väljasuremise pärast olid dinosaurused peamised loomad maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meres suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

200 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi.

Kriit

150 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaad valitsesid peamiselt dinosaurused, kuid Kriidi ajastu lõpul toimus taas väljasuremine (meteoriidiplahvatus) ja hukkusid dinosaurused ning paljud merelised roomajad.

Paleogeen

66 BCE

Algul imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Neogeeni ajastul tekkisid tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Poolustel tekkis jääkate, kuna kliima jahenes.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Kvaternaari jooksul surid välja paljud imetajad, naiteks mammutid ja karvased ninasarvikud ning mitmeid linnuliike nagu dodo ja moa.