-
Kestvus on 4,6mld aastast kuni 4 mld aastani. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas, Austraalias. Vulkaaniliselt väga aktiivne, meteoriidisadud. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid. -
-
Maa põrkus kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu. -
Meredest arenesid algelised eluvormid. Sellest ajast on leitud vanimaid stromatoliite - mikroorganisme.
-
-
-
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide piinakihis hapnikusisaldus. Sellel ajastul oli suur jäätumine, mil Maa oli enamjaolt kaetud jääga. -
-
-
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid omakord toiduks loomastikule. Sel ajaperioodil ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõssed, käsijalgsed, limused. Mõningatel loomadel kujunesid välja mineraalsed toesed, näiteks tigudel ja karpidel. -
-
Troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Ilmusid ka peamised maismaataimed. Algul oli ajastul soe ja troopiline, hiljem muutus see aga jääajaks.
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaale jõudsid ka loomad(tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid).) -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik, šelfimerede äärealadel suured koralli, kihtpoorsete ja lubivetikate riffid. Paljud kalad kasvasid väga suureks ja muutusid tippkiskjaks. Maismaal tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed selgroogsed kahepaiksed. -
Karboni ajastul katsid maad võimsad metsad, kus elasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Ühelgil teisel ajastul ei tekkinud nii palju kivisütt, kui Karbonis. Osadel putukatel tekkis lennuvõime ja maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Ainukesed loomad, kes elasid maismaal, olid suutelised sellise kliimaga elama. Permi ajastu lõpus kadus kuni 95% liikidest, kes elasid maismaaal. -
-
Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused. Permi ajastu lõpus järjekordse väljasuremise pärast olid dinosaurused peamised loomad maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meres suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. -
Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaad valitsesid peamiselt dinosaurused, kuid Kriidi ajastu lõpul toimus taas väljasuremine (meteoriidiplahvatus) ja hukkusid dinosaurused ning paljud merelised roomajad. -
Algul imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid. -
-
Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Neogeeni ajastul tekkisid tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Poolustel tekkis jääkate, kuna kliima jahenes. -
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Kvaternaari jooksul surid välja paljud imetajad, naiteks mammutid ja karvased ninasarvikud ning mitmeid linnuliike nagu dodo ja moa.
