Keelpillide ajalugu

Kitarr

1300

Kitarr loodi kui kolmeteistkümnendal sajandil jõudis hispaaniasse väike, lautoga sarnanev topeltkeeltega pill. See on olnud
populaarne pill nii rändlaulikute kui aadlike seas.

Lauto

1300

Lauto on pea kõige vanem näppekeelpill. See jõudis euroopasse 13.saj. Soolopillina, ansamblites, orkestrite ja laulude saateks mängiti seda 15.-16.saj.

Kannel

1579

Kannel on 1579.a loodud näppekeelpill. Mida mängitakse nii orkestrites ansamblites kui ka soolopillina.

Vioola

1600

Vioola ehk altviiul loodi umbes 16.saj algul
Põhja-Itaalias Cremona pillimeistrite poolt. See on viiuliga küll üsna sarnane aga see on suurem ja madalamate keeltega.

Viiul

1600

Viiul loodi 16.saj algul Itaalias Cremona linnas pillimeistri Andrea Amati poolt.

Tšello

1600

Tšello on poogenkeelpillidest tenor- ning basspill. See on leiutatud 16.saj alguses leiutatud ja oli sel ajal ainus basspill sest madalama kõlaga pilli polnud veel leiutatud. Neid pille ehitas ka Itaaliast pärit pillimeistri Antonio Stradivari.

Harf

1900

Harf on läbi aegade olnud peamiselt naistele mõeldud pill. Soolo ja orkestripillina hakati seda kasutama alates 19.saj, enne seda kasutasid heliloojad harfi pigem heliefektideks.

Kontrabass

1900

Kontrabass on suurim ja kõige madalama kõlaga poogenkeelpill. Sümfoonia-, džäss- ja tantsuorkestrite kontra ass on kolmveerand suuruses ehk umbes 115cm pikk kontrabass. See on ka ansambli ja soolopill. Suurim valmistatud kontrabass on 4 meetrit pikk.

Sümfooniaorkester

Dec 18, 1926

18.dets 1926 sündis ERSO ehk Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.

Lüüra

3000

Lüüra on pärit aastast 3000eKr. Selle korpus oli sageli tehtud kilpkonnakilbist ja kõveratest sarvedest ning selle keeled loomasooltest. Seda mängiti plektroniga või sõrmitsedes ja selle kõla oli mahe ning õrn. Selle saatel tantsiti, esitati lugulaule ning armastusluulet.