-
Kitarr loodi kui kolmeteistkümnendal sajandil jõudis hispaaniasse väike, lautoga sarnanev topeltkeeltega pill. See on olnud
populaarne pill nii rändlaulikute kui aadlike seas. -
Lauto on pea kõige vanem näppekeelpill. See jõudis euroopasse 13.saj. Soolopillina, ansamblites, orkestrite ja laulude saateks mängiti seda 15.-16.saj.
-
Kannel on 1579.a loodud näppekeelpill. Mida mängitakse nii orkestrites ansamblites kui ka soolopillina.
-
Vioola ehk altviiul loodi umbes 16.saj algul
Põhja-Itaalias Cremona pillimeistrite poolt. See on viiuliga küll üsna sarnane aga see on suurem ja madalamate keeltega. -
Viiul loodi 16.saj algul Itaalias Cremona linnas pillimeistri Andrea Amati poolt.
-
Tšello on poogenkeelpillidest tenor- ning basspill. See on leiutatud 16.saj alguses leiutatud ja oli sel ajal ainus basspill sest madalama kõlaga pilli polnud veel leiutatud. Neid pille ehitas ka Itaaliast pärit pillimeistri Antonio Stradivari.
-
Harf on läbi aegade olnud peamiselt naistele mõeldud pill. Soolo ja orkestripillina hakati seda kasutama alates 19.saj, enne seda kasutasid heliloojad harfi pigem heliefektideks.
-
Kontrabass on suurim ja kõige madalama kõlaga poogenkeelpill. Sümfoonia-, džäss- ja tantsuorkestrite kontra ass on kolmveerand suuruses ehk umbes 115cm pikk kontrabass. See on ka ansambli ja soolopill. Suurim valmistatud kontrabass on 4 meetrit pikk.
-
18.dets 1926 sündis ERSO ehk Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.
-
Lüüra on pärit aastast 3000eKr. Selle korpus oli sageli tehtud kilpkonnakilbist ja kõveratest sarvedest ning selle keeled loomasooltest. Seda mängiti plektroniga või sõrmitsedes ja selle kõla oli mahe ning õrn. Selle saatel tantsiti, esitati lugulaule ning armastusluulet.
