Gustave Courbet

Gustave Courbet sündis 1819

Oct 6, 1819

Gustave Courbet oli prantsuse maalikunstnik. Ta läks moodsa kunsti ajalukku realismi kunstivoolu peaesindajana.

Õpingud

1839

Gustave Courbet alustas kunstiõpinguid juba kodukohas ning jõudis 1839. aastal Pariisi, kus õppis mitme eraõpetaja käe all. Tema kunstiõpetaja Beau õpetas teda maalima looduses silmaga nähtavat reaalsust. Pariisis külastas kunstnik Louvre'i ning õppis maalimist suurmeistrite teoseid kopeerides.

Olustikumaalid

1840

Gustave kuulsus põhineb tema 1840. aastate lõpu ja 1850. aastate alguse talupoegi ja töölisi kujutavatel olustikumaalidel. Kujutab oma maalides tegelikkust, eelkõige inimesi, kelle elu ja töö on talle lähedased. All välja toodud maali nimeks on "Flagey talupojad" (1850).

Autoportree

1842

Esimene autoportree mille Courbet tegi oli "Autoportree musta koeraga" (1842).

Eluloolised faktid

1846

1. aastal reisis Courbet Hollandisse ja maalis portree Van Wisselinghist, kes ühtlasi ostis kaks kunstniku teost. Maal kujutab valgust ja varju rembrandtilikult järskude üleminekutega.

Kivilõhkujad

1849

1. aastal maalis Courbet "Kivilõhkujad". Ta tahtis näidata kivilõhkujate rasket tööd, mida nad teevad hoolimata lõikavast tuulest ja kõrvetavast päikesest. Nägusid ta ei näita, aga käed ja kehad on hästi välja toodud. Tagaplaani maastik on üldistatud, esiplaani kivid ja rohukõrred on detailselt esile toodud.

Matus Ornansis

1850

Tema üks kuulsamaid teoseid on "Matus Ornansis". See teos on tänu tegelaste ja kujutatud paiga ehedusele realismi manifest. Kunstnik palus mitmetel Ornansi elanikel poseerida oma vanaisalt päritud maja pööningul. See maja on näha ka maali kaugeimas vasakus nurgas. Maalil kujutas ta matuseid, kuhu olid kogunenud kodanlased ja talupojad. Esiplaanil on lahtine haud, mis nagu kaasaks vaatajaid osalema. Lisaks vanaisale kujutab Courbet oma vanemaid, õdesid ja mitmeid sõpru.

Isikunäitus "Realismi paviljon"

1855

Courbet kinnistas oma positsiooni prantsuse moodsa kunsti ajaloos 1855. aasta näitusega "Realismi paviljon". Näituse keskmes oli suurteos "Maalikunstniku ateljee", mis kujutab mitmeid Courbetile lähedasi inimesi ja kunstnikku ennast, kes istub pildi keskosas ning maalib maastikku. Paljud kriitikud nimetasid seda personifikatsiooniks.

Aktimaalid

1866

Enamus Courbeti aktimaali töid olid tellimuse peale tehtud. Üks Courbet hilisemaid akte oli "Naine lainete keskel" (1868), mis kujutab neiu alasti ülakeha lainetest ümbritsetuna, rõhutades tema naiselikkust ja erootilisust.

Maastikumaalid

1870

1. aastate keskpaigast eelistas kunstnik poliitilistele teemadele jahistseene, maastikke ja vaikelusid. Maalimislaad liikus üha enam abstraktsiooni poole. All on välja toodud tema maal mille nimeks on "Laine" (1870).

Poliitiline aktiivsus

1870

1. aasta juulis puhkes Prantsuse-Preisi sõda. Osad kunstnikud põgenesid tänu sellele Inglismaale aga Courbet otsustas Pariisi jääda. Ta valiti Pariisis kunstnike kunstnike ühenduse presidendiks. Selle ühingu eesmärgiks oli luua kunstnikele riiklikust administratsioonist iseseisev staatus.

Gustave Courbet suri 1875

1875

1. aastal põgenes Courbet Šveitsi, kus ta ka suri. Nelikümmend aastat hiljem toodi ta põrm Prantsusmaale.