-
Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Kivimeid on säilinud vaid Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal. -
-
Kuu tekkis Maa ja teise, umbes planeedi Marsi suuruse väikese planeedi kokkupõrkel. Sellest löögist tekkinud praht kogunes Maa ümber orbiidile, moodustades Kuu. -
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid.
Ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Säilinud on ka bakterfossiile. -
Tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele suurenes hapnikusisaldus ookeanide pinnakihis ja atmosfääris. Maa jäätus mitmel korral. Teadlaste seas vaidlusi tekitav Ediacara elustik- pehmekehaline ehk neil puudus skelett. -
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad. -
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks, mis tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaataimed olid väikesed, lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel, üleujutavatel aladel. Maismaaloomade teke. -
419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes rikkalik põhjaelustik, korallide, kihtpoorsete ja lubivetikate riffide suurenemine. Merede ja järvede tippkiskjad: rüükalad ja vihtuimsed. Esimeste metsade tekke. Esimesed kahepaiksed. -
Esimesed roomajad. Võimsad metsad, osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Üleujutatud aladel kasvanud metsa surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel lennuvõime. -
Hiidmanner Pangaea ümbritsetud hiiglaslikust ookeanist Panthalassa. Mandri sisealal kuiv kõrb, ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõpus Maa ajaloo suurim väljasuremine, kadus kuni 95% liikidest. -
-
Permi ajastu lõpu väljasuremise tõttu elustik üsna liigivaene, elustiku taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosurused, imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. Ajastu lõpus toimus järjekordne väljasuremine. -
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Maismaataimestikus domineerivad õistaimed. Ookeanides ja meredes plesiosaurused ja ihtüosaurused ning ammoniidid ja lehmsarve meenutavad karbid- rudistid. Uued imetaja- ja linnuliigid, valitsevad dinosaurused. Ajastu lõpus massiline väljasuremine- hävisid dinosaurused, paljud merelised loomad. Oletatav meteoriidiplahvatus. -
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid maismaal, vaalade eellased ka meredes. Ajastu alguses kliima soe ja valdavalt troopilised metsad, ajastu lõpus kliima jahenes ja domineerisid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid. -
-
Tänapäevase ilme omandasid mandrite kuju ja asukoht, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned. Levima hakkasid rotid, konnad, laululinnud, maod ning hiired.Veel ka tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Kliima jahenes Maal oluliselt ja toimus korduvaid jäätumisi. Poolustele kujunes jääkate. -
Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad. Toimus paljude imetaja- ja linnuliikide väljasuremine.
Väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.