-
Algas planeet Maa kujunemisega. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud, kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, atmosfäär ja ookeanid (hüdrosfäär).
-
-
Sada miljonit aastat pärast Maa moodustumist, põrkas meie Maa kokku suure taevakehaga ning moodustas Kuu.
-
Arhaikum ehk ürgeoon on ajastu, mil meredest arenesid algelised eluvormid. Atmosfääris oli hapniku vähe. Arhaikumi kivimikihist on pärit vanimad leitud mikroorganismid, arhaikumiaegsed kivimeid leiab Gröönimaalt, Siberist, Kanadast, USAst, Baltimaadest jne.
-
-
Elu tekkimisele viitab stromatoliitide esinemine ligi 3,5 miljardi aasta vanustes kivimites.
-
Proterosoikum ehk agueoon. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes Maa hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanides. Toimus mitu suurt jäätumist, mil maapind oli ulatuslikult jääga kaetud.
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja loomade hõimkonnad. Tekkisid esimesed hulkraksed organismid. Enamused mandrid olid kivist pinnaga. Mered olid suhteliselt soojad.
-
-
-
Troopikameredes oli rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kiire jahenemine. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 meetri võrra ja muutis palju maailmamerd kuivaks maismaaks.
-
Esimesed taimed olid soonteta taimed, need arenesid rohelistest vetikatest.
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad.Tekkisid esimesed maismaaloomad.
-
Esimesed putukad. Vees oli elustik rikkalik ning kalad domineerisid ja kasvasid aina suuremaks. Tekkisid maismaale esimesed metsad ja selgroogsed kahepaiksed.
-
Maismaa oli täis võimasaid metsasid, kus elas rohkelt kahepaiksed ja lülijalgseid, kellel mõnel oli ka võime lennata.Üleujutatavatel alades kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel tekkis ka lennuvõime. Esimesed roomajad.
-
Suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos. Pikkus kuni 2,6 meetrit.
-
Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Maimaal elasid ülakaalus roomajad, kes suutsid karmides kõrbe tingimustes elada. Lõppes suurima väljasuremisega Maa ajaloos, kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kellest kujunes peamine loomarühm Maa peal. Ilmusid esimesed imetajad.
-
-
Tänu ajastu lõpul toimunud järjekordsele väljasuremisele muutusid nad peamiseks loomarühmaks maismaal.
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Suur osa maismaast kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid ning tänapäevast tüüpi kalad.
-
Arvatakse, et linnud arenesid välja teropoodide seltsist.
-
Esimesed õistaimed hakkasid domineerima maismaataimestikku. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid ka uued imetajate ning lindude liigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad.
-
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asususid elama meredesse. Soe kliima aina jahenes. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid metsi.
-
-
Meteoriidiplahvatuse tõttu surid arvatavasti välja dinosaurused ja paljud teised liigid.
-
oodusel tekkis tänapäeva ilme. Kujunesid tänapäeva imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varaseed hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Kujunes pooluste jääkate.
-
Ilmusid inimese vahetud eellased. Välja surid paljud imetajad, nagu mammut, karvane ninasarvik, dodo ja moa.
-
Inimahvid tekkisid umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.
