-
See aeg algas planeet Maa kujunemisega. Sellest ajast pärit kivimeid on leitud väga vähe, ainult väikeste lapikestena Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood ja Maad tabasid samuti ka sagedased meteoriidisajud.
-
-
Meres algas elu algne areng. Sellest ajast on pärit vanimad leitud stromatoliidid, ehk mikroorganismide moodustised. Paljudes on säilinud ka bakterifossiile.
-
-
Atomosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldu, tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele. Suur osa Proterosoikumist oli Maa jääga kaetud.
-
-
-
Tekivad kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Üksteise järel ilmusid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.
-
-
-
Selleks ajaks oli juba tekkinud soojadesse troopikameredesse rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, peale selle kui kliima hakkas jahenema ja tuli jääaeg, mille tõttu ookeanipind alanes 100 meetri võrra.
-
-
Soojades meredes kujunesid rifid, tekkisid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asutamist, mis olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asutstama ka loomad, esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elab nüüdseks rikkalik põhjaelustik. Kalad, on selleks ajaks asunud elama meredesse ja järvedesse ja on kasvanud väga suurteks ja olid oma aja tippkiskjad. Maismaal tekivad esimesed metsad ja ilmuvad esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
-
-
-
Maismaad katavad võimsad metsad, kus kasvavad tänapäevaste puude hiigelsuured eellased. Üleujutavatud metsadest tekiisid kivisöelademed, mida ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elase rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime ja ilmuvad esimesed roomajad.
-
Tekib hiidmanner Pangea, mida ümbritsed hiiglaslik Panthalassa ookean. Maismaapopulatsioonis on ülekaalus roomajad, kes suutsid Pangea kuiva ja karmi kliimaga elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõpus toimus Maa ajaloo suurim väljasuremine, mille tulemusena kadus kuni 95% Maad asustanud liikidest.
-
-
Elustik oli alguses liigivaene, sest väljasuremise taastumiseks kujunes 10 miljonit aastat. Ajastul ilmusid esimesed dinosaurused, imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
-
Ilmuvad esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetavad ükshaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Meredes elavad tänapäeva tüüpi kalad. Suur osa maismaast on kaetud tiheda paljasseemnetaimedest kkosneva metsaga.
-
-
Ilmuvad esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaad valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised loomad. Üheks peamiseks välja suremise põhjuseks peetakse meteoriidi plahvastust.
-
-
-
-
-
Algab lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Suur osa imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid ka esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, välja arvatud ajastu lõpu poole kui toimus kliima järk-järgune jahenemine.
-
-
Mandrite geograafia, samuti ka loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid, ehk inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi.
-
-
Ilmuvad perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioond on viinud tänapäevase Homo Sapiens'i tekkimiseni. Välja surevad ka mitmed imetajad, nende väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
