-
Kestvus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Perjood oli vulkaaniliselt aktiivne ja maad tabasid meteoriidi sajud, sellest perjoodist on säilinud kivimeid vaid Grööönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perjoodi lõpul tekksid maakoor, varjajane atmosväär ja ookeanid.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid, sealt on pärilt vanimad leitud stromatoliidid (mikroorganismide toimel kujunenud kihilised moodusitised).Maa ühe pöörde pikkus kuuelt tunnilt kahekümne neljale tunnile.
-
Hapnikusisaldus atmosfääris suurenes. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Kestus 2,5 mld-0,542 mld aastat tagasi. Ilmus nn Ediacara elustik
-
542 mln-485 mln aastat tagasi, tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest; evolutsiooniline võidurelvastumine (saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon)
-
-
Maa põrkus kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu
-
Kestus 485 mln-443 mln aastat tagasi, soojades troopikameredes elas rikkalik elustik; ilmusid esimesed maismaataimed; kliima valdavalt soe, kuid ajastu lõpul kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga; ookeanipind alanes jäätumise tõttu kuni 100m võrra ja paljudest madalmeredest sai maismaa. Käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ookeanipinna alanemine, elualade vähenemine, mis tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Meredes kujunesid riftid,ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes rikkalik põhjaelustik-käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid- ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad riffe. Selle aja tippkiskjad olid mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kes kasvasid väga suureks. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised ka maismaal hakkama saama (lühikest aega).
-
Kestus 359 mln- 299 mln aastat tagasi; maismaale ilmusid esimesed roomajad; kasvasid võimsad metsad; kujunesid kivisöelademed; maismaal elas rohkesti lülijalgseid; osadel putukatel tekkis lennuvõime. Koldade ja sõnajalgade puukujulised eellased.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritsed Panthalassa ookean. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega ( Kadus kuni 95% kõigist liikidest) (Põhjuseks tuuakse välja Siberi aladel toimunud ulatuslik vulkaaniline aktiivsus).
-
Ilmusid esimesed dinosaurused, ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamisteks loomarühmadeks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja Triiase ajastul levinud loomad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. Ilmusid ka esimesed linnud.
-
Ilmusid esimesed õistaimed ja ka esimesed mesilased. Ajastu lõppul massiline väljasuurenemine, hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon, imetajad kujunesid liigirikkaks rühmaks, enamik imetajad elasid maismaal, vaalade eellased asusid elama meredesse, ilmusid esimesed primaadid, troopiliste metsade kiire kasv, heitlehiste taimede valdavaks muutumine, kujunesid rohumaad- preeriad ja savannid.
-
-
Kestus 23 mln- 2,5 mln aastat tagasi; kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud; Aafrikas ilmusid varased hominiidid; kliima jahenes oluliselt; poolustel kujunes jääkate.
-
Kestus 2,5 mln aastat tagasi; ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad; ajastu jooksul suri välja palju liike (mammut, karvane ninasarvik, dodo, moa)