Geokronolooogiline skaala Denis E

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 kuni 4 miljardit aastat tagasi, maa oli vulkaaniliselt aaktiivne, sagedased meteoriidsajud.Sellest perioodst on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Aegkonna lõpul tekkivad maakoor, varane atmosfäär ja ookean.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkab kokku suure taevakehaga, tekkib Kuu

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid ehk vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterfossiile.

Arhaikum ehk ürgeon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, pehmekehaline elustik.

Proterosoikum e agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ning suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest.Seal kasvas planktiliste vetikate hulk. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 2 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga.

Silur

443 BCE

Silur
Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid.

Devon

419 BCE

Korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad ehitasid suuri riffe. Devoni algul oli maismaataimestik madal ja hõre, ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgrootud, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Karbon
359-299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puudest tekkisid kivisöelademed. Maismaale ilmusid esimesed roomajad, osadel putukatel tekkis lennuvõime.

Perm

299 BCE

299-252 mln aastat tagas tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Ülekaalus maismaal olid roomajad kuna nad pidasid elutingimustele kõige paremini vastu. Selle ajastu lõpus toimus Maa ajaloo suurim väljasuremine, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Triias
252-201 mln aastat tagasi toimus mandri lahknemine. Elustik liigivaene kuna Maal läks 10 miljonit aastat, et suurest välasuremisest taastuda. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpus toimunud väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. Maismaal kasvasid paljasseemnetaimed, eriti hõlmikpuud, palmlehikud ja seemnesõnajalad.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Aastatel 201-145 mln aastat tagasi ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elab palju merelisi roomajaid. Meredes elas juba ka tänapäeva tüüpi kalu. Maismaa oli kaetud paljaseemnetaimedest koosneva metsaga. Pterosaurused e tiibsisalikud olid levinud lennuvõimelised roomajad, kelle vanimad liblikafissiilid on juura ajastu kivimitest

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed. Ookeanid ja mered olid asustatud plesio- ja ihtüosaurustega, rudistide levik vees. Arenesid uued imetaja-ja linnuriigid aga valitsesid ikka dinosaurused. esimesed õistaimed. Kriidi lõpus toimub meteoriidiplahvatus mille tõttu algab massiline väljasuremine mille käigus hävisid dinosaurused,merelised roomajad jt.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal. Vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Algul oli kliima soe ja niiske, hiljem hakkas kliima jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Neogeen

23 BCE

Hakkasid laiemalt levima maod, konnad ja laululinnud jt. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja lind. Aafrikas ilmusid varades hominiidid - inimese eellased. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond HOMO esindajad. Aafrikas alanud evolutsioon on viinud nad tänapäevase inimese HOMO SAPIENS tekkimiseni. On välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.