Geokronoloogilline skaala Alttoa

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus: 4,6 mld-4 mld a tagasi. Maa teke, meteoriitide sadu, vulkaaniliselt väga aktiivne periood, tekkis Kuu. Kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestvus 4 mld- 2,5 mld a tagasi. Arenesid algelised eluvormid, näiteks stromatoliidid.

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestvus: 2,5 mld- 542 mln a tagasi. Suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanis, mitu suurt jäätumist, ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik.

Kambrium

542 BCE

Kestvus: 542 mln- 485 mln a tagasi. Tekivad kõigepealt paljud selgrootute rühmad (käsnad, ainuõõssed), kujunes mineraalne toes (teod, karbid) ja tugev välisskelett (trilobiidid).

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus: 485 mln- 443 mln aastat tagasi. Esimesed maismaataimed. Jääaeg tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

443 mln- 419 mln a tagasi. Tekkisid primitiivsed kalad, maismaataimed jätkasid asustamist, tekkisid esimesed maismaaloomad (tuhatjalgsed, skorpionid).

Devon

419 BCE

Kestvus: 419 mln- 359 mln a tagasi. Troopikameredes rikkalik põhjaelustik (käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid), Mitmed kalad kasvasid väga suurteks. Maismaal tekkisid esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed ja selgroogsed.

Karbon

359 BCE

Kestvus: 359 mln -299 mln a tagasi. Miasmaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Metsade surnud puidust kujunes hugaliselt kivisöelademeid. Rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime ja ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestvus: 299 mln- 252 mln a tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Ülekaalus olid roomajad, kes suutsid kõrbe kliimas elada. Palju palajasseemnetaimi ja luukalasid. Ajastu lõppes 95% kõigist Maad asustanud liikide välja suremisega.

Triias

252 BCE

Kestvus: 252 mln- 201 mln a tagasi. Alguse elustik üsna liigivaene. Esimesed dinosaurused ja imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

201 BCE

Kestvus: 201 mln -145 mln a tagasi. Dinosaurused, imetjad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast kaetud metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestvus: 145 mln - 66mln a tagasi. Esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti kogu maismaa taimestikus domineerima. Valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud väljasuremise käidus hävinesid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidipalhvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestvus: 66mln- 23mln a tagasi. Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad (preeriad ja savannid), mis asendasid seniseid metsi.

Neogeen

23 BCE

Kestvus: 23 mln - 2,5 mln a tagasi. Mandrite geograaafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasit tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varaseed inimese eellased (hominiidid). Maa kliima jahenes oluliselt, poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestvus: 2,5 mln - 0,2mln a tagasi. Ilmusid inimese vahetud eellased, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homosapiensi tekkimiseni. Välja on surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimse üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.