Geokronoloogiline skaala VILBERG

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Kestus 4,6-4 mld aastat tagasi.
    Algas planeet Maa kujunemisega. Sellest ajast on kivimeid väga vähe. Vulkaaniliselt väga aktiivne periood. Sagedased meteoriidisajud. Lõpus kujunes algne maakoorja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Arhaikum ehk ürgeoon
    4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Kestus 4-2,5 mld aastat tagasi.
    Meredes hakkasid arenema algelised eluvormid. Pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismid, sh tsüano- ja purpurbakterid ja mitmesugused vetikad.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • Proterosoikum ehk agueoon
    2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Kestus 2500-542 mln aastat tagasi.
    Tänu sünteesivatele tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Mitu suurt jäätumist. Ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindaja kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Kestus 542-485 mln aastat tagasi.
    Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkonnadadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk ja ilmusid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Kestus 485-443 mln aastat tagasi.
    Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpus tuli, aga jääaeg. Jääaeg muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks ja seetõttu suri massiliselt mereelustik.
  • Siluri
    443 BCE

    Siluri

    Kestus 443-419 mln aastat tagasi.
    Meredes kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Esimesed maismaaloomad.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Kestus 419-359 mln aastat tagasi.
    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Kalad kasvasid suureks ja neist said tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks tekkisid maismaal esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Kestus 359-299 mln aastat tagasi.
    Maismaal kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kujunesid surnud puidust kivisöelademed. Sellest ajastust on pärit ka suurim hulk kivisütt Maa ajaloos. Osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Kestus 299-252 mln aastat tagasi.
    Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, mistõttu olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Ajastu lõpus toimus ajaloo suurim liikide väljasuremine.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Kestus 252-201 mln aastat tagasi.
    Ajastu algus oli liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpus toimus järgmine suur väljasuremine, mis andis dinosaurustele võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Kestus 201-145 mln aastat tagasi.
    Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanis elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elas tänapäevast tüüpi kala. Maismaal tihedad paljasseemnetaimedest metsad.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Kestus 145-66 mln aastat tagasi.
    Ilmusid esimesed õistaimed ja hakkasi maismaal domineerima. Arenesid uued linnu- ja imetajaliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, seal hulgas dinosaurused ja merelised roomajad. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Kestus 66-23 mln aastat tagasi.
    Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Vaalade eellased asusid elama meredesse. Peale ajastu algust hakkas kliima järk-järgult jahenema ja valdavaks muutusid heitlehised metsad. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Kestus 23-2,5 mln aastat tagasi.
    Mandrite geograafia, loomastik ja taimestik omandas tänapäevase ilme. Kujunesid tänapäevased imetajad ja linnud. Ilmusid varajased hominiidid- inimeste eellased. Korduvad jäätumised, mille tagajärjel tekkis poolustele jääkate.
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Kestus 2,5 mln aastat tagasi.
    Inimese vahetutest eellastest arenes tänapäeva inimene. Välja suri palju imetajaid (mammutid, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa).