-
Kestus 4,6-4 mld aastat tagasi.
Algas planeet Maa kujunemisega. Sellest ajast on kivimeid väga vähe. Vulkaaniliselt väga aktiivne periood. Sagedased meteoriidisajud. Lõpus kujunes algne maakoorja atmosfäär ning moodustusid ookeanid. -
-
Kestus 4-2,5 mld aastat tagasi.
Meredes hakkasid arenema algelised eluvormid. Pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismid, sh tsüano- ja purpurbakterid ja mitmesugused vetikad. -
-
Kestus 2500-542 mln aastat tagasi.
Tänu sünteesivatele tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Mitu suurt jäätumist. Ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindaja kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
-
Kestus 542-485 mln aastat tagasi.
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkonnadadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk ja ilmusid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. -
-
-
Kestus 485-443 mln aastat tagasi.
Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpus tuli, aga jääaeg. Jääaeg muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks ja seetõttu suri massiliselt mereelustik. -
Kestus 443-419 mln aastat tagasi.
Meredes kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Esimesed maismaaloomad. -
Kestus 419-359 mln aastat tagasi.
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Kalad kasvasid suureks ja neist said tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks tekkisid maismaal esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
Kestus 359-299 mln aastat tagasi.
Maismaal kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kujunesid surnud puidust kivisöelademed. Sellest ajastust on pärit ka suurim hulk kivisütt Maa ajaloos. Osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Kestus 299-252 mln aastat tagasi.
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, mistõttu olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Ajastu lõpus toimus ajaloo suurim liikide väljasuremine. -
Kestus 252-201 mln aastat tagasi.
Ajastu algus oli liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpus toimus järgmine suur väljasuremine, mis andis dinosaurustele võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad. -
-
Kestus 201-145 mln aastat tagasi.
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanis elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elas tänapäevast tüüpi kala. Maismaal tihedad paljasseemnetaimedest metsad. -
Kestus 145-66 mln aastat tagasi.
Ilmusid esimesed õistaimed ja hakkasi maismaal domineerima. Arenesid uued linnu- ja imetajaliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, seal hulgas dinosaurused ja merelised roomajad. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Kestus 66-23 mln aastat tagasi.
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Vaalade eellased asusid elama meredesse. Peale ajastu algust hakkas kliima järk-järgult jahenema ja valdavaks muutusid heitlehised metsad. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid. -
-
Kestus 23-2,5 mln aastat tagasi.
Mandrite geograafia, loomastik ja taimestik omandas tänapäevase ilme. Kujunesid tänapäevased imetajad ja linnud. Ilmusid varajased hominiidid- inimeste eellased. Korduvad jäätumised, mille tagajärjel tekkis poolustele jääkate. -
Kestus 2,5 mln aastat tagasi.
Inimese vahetutest eellastest arenes tänapäeva inimene. Välja suri palju imetajaid (mammutid, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa).