-
Kestus: 4,6 kuni 4 mid aastat tagasi
Kivimeid leidub Gröönimal, Kanadas, Austraalias. Vulkaaniliselt väga aktiivne meteoriidisajud. Kujunesid litosfäär, atmosfäär ja hüdrosfäär. -
-
Maa põrkus kokku taevakeha Theiaga -
Kestus: 4 kuni 2500 aastat tagasi.
Meredes hakkasid arenema algelised eluvormid. Atmosfäär koosneb vulkaanilistest ja kasvuhoonegaasidest. -
-
Kestus: 2,5 kuni 0,542 mid aastat tagasi.
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusidaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Ilmus nn Ediacara elustik. -
-
Kestus: 542 mln - 485 mln aastat tagasi
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Evolutsiooni võidurelvastumine. -
-
-
Kestus: 485 mln - 443 mln aastat tagasi
Soojades troopikameredes elas rikkaklik elustik
Ilmusid esimesed maismaataimed
Soe kliima, mis kiiresti jahunes ja lõppes jääajaga, mille tõttu alanes ookeanipind, said paljud madalmered kuivaks maismaaks.
Mereelustiku massiline väljasuremine -
Kestus: 443 mln - 419 mln aastat tagasi
Kujunesid käsnade, korralide ja kubivetikate ehitatud riifid
Taimed jätkasid maismaa asustamist
Loomad hakkasid asustama maismaad (tuhatjalgsed, skorpionid) -
Kestus: 419 mln - 359 mln aastat tagasi
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik.
Korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad ehitasid suuri riffe šelfimerede äärealadel.
Kalad muutusid suureks ning said tippkikjadeks.Tekkisid esimesed metsad.Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
Kestus: 359 mln - 299 mln aastat tagasi
Maismaad katsid võimsad metsad.
Üleujutatavatel alades kujunesid kivisöelademed surnud puidust.
Maismaal elas rohkesti lülijalgseid.
Osal puutukatel tekkis lennuvõime.
Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Kestus: 299 mln - 252 mln aastat tagasi
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean.
Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima.
Maaloomastikus olid ülekaaluis roomajad.Taimestikus suurenes paljaseemnetaimede osakaal.Meredes suurenes luukalade osakaal.Suurim väljasuremine. -
Kestus: 252 mln - 201 mln aastat tagasi
Elustik oli liigivaene.
Ilmusid esimesed dinosaurused, kes said peamiseks loomarühmaks maismaal.
Ilmusid esimesed imetajad.Suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Kestus: 201 mln - 145 mln aastat tagasi
Ilmusid esimesed linnud, krokodiillid ja kilpkonnad.
Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid (ihtüosaurusi ja plesiosaurusi).
Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Kestus: 145 mln - 66 mln aastat tagasi
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kõik maismaa ökönišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maimaataimestikus.
Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitida ja rudistidega.
Maismaal valitsesid dinosaurused.Ilmnesid uued imetaja- ja linnuliigid.Massiline väljasurenemine, mille põhjuseks on meteoriidiplahvatus.Väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. -
Kestus: 66 mln - 23 mln aastat tagasi
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon
Ilmusid esimesed primaadid.Kliima oli soe ja niiske, aga jahenes.Valdavaks muutusid heitlehelised taimed.Kujunesid ulatuslikud rohumaad (preeriad ja savannid), mis asendasid seniseid metsi. -
-
Kestus: 23 mln - 2,5 aastat tagasi
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid (inimese eellased). Korduvad jäätumid kliima pärast. Poolustel kujunes jääkate. -
Kestus: 2,5 mln aastat tagasi - praegune aeg
Ilmusid inimese vahetud eellased (perekond Homo esindajad). On välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.
