-
Kestus 4,66 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne ja Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalia. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.
-
Arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja loomadehõimkonnad. Planktiliste vetikate hulk kasvas. Tekkisid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.
-
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Valdavalt soe kliima muutus ajastu lõppedes jääajaks.
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaataimed kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elasid: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Rüükalad ja vihtuimsed kasvasid suurteks tippkiskjateks. Tekkisid esimesed metsad ja ilmusid kahepaiksed - selgroogsed.
-
Metsades kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Kivisütt tekis rohkem kui ühelgi teisel ajastul. Maismaal elasid lülijalgsed, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, selle siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes sellega, et 95% kõigist Maad asustanud liikidest surid välja.
-
Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes ajastu lõppedes muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Selle ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Esimesed õistaimed hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus liikide massiline väljasuremine.
-
Toimus lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, seejärel hakkas järk-järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
Loodus omandas tänapäeva ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Maa kliima jahenemine tõi kaasa korduvaid jäätumisi.
-
Ilmusid inimese vahetud eellased. Välja surid paljud imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliigid (dodo, moa).
