-
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, kujunes algne maakoor ja atmosfäär, selles perioodis leidub kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
-
-
Maaga põrkas kokku suur taevakeha.
-
Koosnes: veest, vesiniktsüaniidist, ammoniaagist, metaanist, väävlist, joodist, broomist, kloorist, argoonist.
-
Meredes arenesid algsed eluvormid, pärit vanimad stromatoliidid, kujunesid kihilised moodustused, säilinud on ka bakterifossiile.
-
-
Areng, evulutsioon ja elu kasv Maal soodustab hapniku suurenemist atmosfäärist <1%-st 21%-ni.
-
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli jääga kaetud. aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline niinimetatud Ediacara elustik.
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid paljude selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes või tugev välisskelett.tõenäoliselt, et kaitsta röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste eest. Esimesed kalad.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Meredes kujunevad käsnade, korallide, lubivetikate ehitatud rifid. Elavad primitiivsed kalad. Maismaad hakkavad asustama loomad; tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad.
-
Maismaal võimsad metsad. Kujunesid kivisöelademed. Maismaal rohkesti lülijalgseid. Esimesed lennuvõimelised putukad. Esimesed roomajad.
-
Hiidmanner Pangea teke (siseala kaetud kuiva kõrbega), ülekaalus roomajad, paljasseemnetaimed, luukalad. Ajastu lõppes suurima väljasuremusega.
-
-
Elustik on üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, oli peamine loomarühm maismaal. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal ning ilmusid esimesed imetajad.
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
-
Mandrite geograafia, taimed ja loomad omandasid tänapäevased põhijooned. Laiemalt levisid maod, konnad,laululinnud, rotid ja hiired. Ilmusid varased homoniidid- inimese eellased. Kliima jahenes, poolustele kujunes jääkate.
