Geokronoloogiline skaala Vadim BK

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, kujunesid algne maakor.
  • Period: 4600 BCE to 400 BCE

    Hadaikum

  • Arhaikum
    4000 BCE

    Arhaikum

    Meredes arenesid algelised eluvormid, vanimad stromatoliidid, kihilised moodustised.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum

  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Protesoikum e augeoon

  • mitmerakuliste organismide teke
    2100 BCE

    mitmerakuliste organismide teke

    lmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline nn edicara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka välja surnud organismirühmi.
  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Tekkisid kõik peamised organismide tüübid, mis eksisteerivad tänapäevani. Ilmus palju selgrootuid organisme. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes (nt tigudel koda).
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Palosoikum

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Esimesed maismaataimed, jäätumine, madalmered muutusid kuivaks maismaaks, mereelustiku massiline väljasuremine.
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad, taimed jätkasid maismaa asustamist, maismaad hakkasid asustama loomad
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. meredes ja järvedes olevad kalad kasvasid suureks ning olid peamised kiskjad. Tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Võimsad metsad, kujunesid kivisöelademed, maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Tekkis hiidmanner Pangaea. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Roomajad olid ülekaalus, Permi ajastu lõppedes hävis 95% asunud liikidest.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Alguse elustik üsna liigivaene, esimesed dinosaurused, esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal, ajastu lõppes väljasuremistega
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum

  • Juura
    200 BCE

    Juura

    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Esimesed õistaimed, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid, esimesed roomajad, esimesed mesilased, ajastu lõpul toimunud väljasuremisel hävinesid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosokum

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhjajooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevase imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid esimesed homoniidid.
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Ilmusid inimese vahetud eelased - perekond homo esindajad. Surid välja mitmed imetajad (nt .mammutid, karvased ninasarvikud) ja linnuliike (dodo, moa)
  • Proterosoikum e agueoon

    Proterosoikum e agueoon

    Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. toimus mitu suurt jäätumist.
  • Elu teke

    Elu teke

    Elu tekkis veekeskkonnas, kuid pole kindel kas elu Maale jõudis kosmosest või tekkis see siin ise.