-
10 miljonit aastat tagasi põrkus Maa kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis kuu.
-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli sel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidisajud.Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal,Kanadast ja Austraalias. Hadaikumi lõpul tekkisid maakoore, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
Maa tekkimine
-
Kestvus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumis atmosfäär veel ultraviolettkiirgust ei neelanud ja elu sai areneda üksnes vee all. Meredes arenesid eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, on säilinud ka palju bakterifossiile. Tahke maakoor tekkis Arhaikumis, kuid selle algupoole ei olnud veel päris jäik.
-
Elu arvatakse olevat tekkinud 3,8 - 3,5 mld aastat tagasi. Sellele viitab stromatoliitide esinemine ligi 3,5 mld aasta vanustes kivimites.
-
Kestvus 2500 mln kuni 542 mln aastat tagasi.Maa geokronoloogilise skaala kõige pikem eoon. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Ilmus mõistatuslik pehmekehaline,nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda tänapäevaste rühmade esindajad ja ka nüüdseks välja surnud organismirühmad.
-
542 mln kuni 485 mln a tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja osa loomahõimkondadest, mis eksisteerivad ka tänapäeval.Seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kasvas planktiliste vetikate hulk ja ilmusid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
-
-
-
485 mln kuni 443 mln a tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt.Ilmusid esimesed maismaataimed, kliima valdavalt soe, lõpus toimus jahenemine, Tuli jääaeg, mille tulemusena ookeanipind alanes kuni 100 m võrra ja muutis madalmered kuivaks maismaaks. Toimus mereelustiku massiline väljasuremine.
-
443 mln kuni 419 a tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad.Taimed asustasid maismaad, samuti loomad. Esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.Varasemad neist olid väiksed ja lihtsama ehitusega ning kasvasid niisketel, üleujutatavatel aladel.
-
419 mln - 359 mln a tagasi. Troopikametsades elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad Tekkisid esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed.
-
350 mln - 300 mln a tagasi. Maismaad katsid metsad,kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavate aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime ja ilmusid esimesed roomajad.
-
300 mln - 250 mln a tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean ja mille siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
250 mln kuni 200 a tagasi. Elustik oli üsna liigivaene, Permi ajastu väljasuremise pärast. Ilmusid esimesed dinosaurused ja nad muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
200 mln kuni 150 mln a tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja tiiase ajastul tekkinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
145 mln - 66 mln a tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimus massiline väjasureminem, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
-
66 mln - 23 mln a tagasi. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Palogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, hiljem hakkas järk-järgult jahenema ja tekkisid heitlehelised taimed ning rohumaad - preeriad ja savannid.
-
-
23 mln - 2,5 mln a tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujnesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt ja poolustel kujunes jääkate.
-
2,5 mln aastat tagasi. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Suri välja palju imetajaid ja linnuliike.
