-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud. Kivimeid tollest perioodist on säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, varajane atmosfäär ja ookean.
-
-
Maaga põrkus suur taevakeha, mille tagajärjel tekkis Kuu.
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, kus on säilinud ka bakterifossiile.
-
-
-
Tsüanobakterite elutegevusega suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jääaega. Tekkisid esimesed Ediacara elustikud.
-
Tekivad kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvab planktiliste vetikate hulk, mis on omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Loomariiki ilmuvad üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujuneb mineraalne toes.
-
-
-
Soojades troopikameredes elab rikkalik elustik. Ajastu lõpul toimub kliima kiire jahenemine, mis lõppeb jääajaga. Jäätumine toob kaasa ookeanipinna alanemise 100m võrra. Paljud madalmered muutuvad kuivaks maismaaks ning toimub mereelustiku massiline väljasuremine.
-
Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaal asustamist, mis olid algselt väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel ja üleujutatavatel aladel. Tekkisid esimesed maismaad asustavad loomad.
-
Troopikameredes elab rikkalik põhjaelustik. Ajastu lõpuks tekivad maismaale esimesed metsad. Ilmuvad esimesed kahepaiksed.
-
Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutatud alades kasvanud surnud puud ladestusid kivisöeks. Kivisütt pole teisel ajastul selles koguses tekkinud. Osadel putukatel tekkis lennuvõime. Arenesid välja esimesed roomajad.
-
Tekib kuiva kõrbe ja karmi kliimaga hiidmanner Pangaea. Maismaaloomastikus on peamiselt roomajad. Taimestikus suureneb paljasseemnetaimede ja meres luukalade osakaal. Ajastu lõppeb Maa ajaloo suurima väljasuremisega. Kaob kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
Ilmuvad esimesed dinosaurused, ajastu lõppedes surevad välja. Eelmise ajastu väljasuremisest taastumine võttis aega 10 mln aastat. Ilmuvad esimesed imetajad, meredes suureneb ammoniitide arv ja karpide osakaal.
-
-
Triiase ajastul elanud loomad vahetusid vähehaaval uute dinosauruste, imetajate, kahepaiksete ja roomajatega. Arenesid välja esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elasid merelised roomajad. Meredes elasid ka tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmuvad esimesed õistaimed, mis hakkavad domineerima kogu Maa maismaataimestkus. Ookeanid ja mered on asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja karpidega. Maismaal valitsevad dinosaurused, arenevad uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimub meteoriidiplahvatuse tõttu liikide massiline väljasuremine.
-
Algab lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmuvad esimesed primaadid. Ajastu alguses on kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Kliima jaheneb järkjärgult ning heitlehised taimed muutuvad valdavaks. Kujunevad ulatuslikud rohumaad, mis asendavad seniseid metsi.
-
-
Mandrite geograafia omandab tänapäevase ilme. Laiemalt hakkavad levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunevad välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmuvad varased hominiidid ehk inimese eellased. Kliima jahenemise tõttu on korduvaid jäätumisi ning poolustel kujunevad jääkatted.
-
Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Selle ajastu jooksul on välja surnud palju imetajaid ja linnuliike. Mitmed loomad on välja surnud tõenäoliselt inimeste tõttu.
