-
Kestus 4,6 mld - 4 mld aastat tagasi. Periood Maal oli vulkaaniliselt aktiivne, Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest perioodist kivimeid on leitud Gröönimaalt, Kanadast ja Austraalias. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustused. Kestus 4 mld - 2,5 mld
-
-
Kestus 2500 mld - 542 mld aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline nn Edicara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid omakorda toiduks loomastikule. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne teos, näiteks koda tigudel ja karpidel ning välisskelett trilobiitidel.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid ka esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ookeanipind alanes umbes 100 meetri võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Nad olid väiksed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka esimesed loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad, näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Toimusid suured muutused maismaal: madalast ja hõredast maataimestikust tekkisid esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed, kes suutsid lühikest aega ka maismaal hakkama saada.
-
Karboni ajastul katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid paljude tänapäeva taimede eelased. Maismaal elas palju lülijalgseid ning mõningatel putukatel tekkis lennuvõime.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus domineerisid roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kui kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
Algne elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine, mille tulemusena muutusid dinosaurused peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid: ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid tänapäeva tüüpi kalad. Enamik maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused ning arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatus.
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järjest jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad: preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
Mandrid, kuid ka loomastiku ja taimestiku põhijooned said tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Maa kliima jahenes, tekkisid korduvad jäätumised ning poolustel kujunes jääkate.
-
Ilmusid perekonna Homo esindajad, kellest täna on olemas Homo sapiens. Surid välja paljud imetajad, näiteks mammut ja karvane ninasarvik, ning ka erinevad linnuliigid, näiteks dodo ja moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
