-
Algas planeet Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse aega 4 miljardit aastat tagasi. Hadaikumist pärit kivimeid on Maal väga vähe ning see oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood.
-
Ehk ürgeoon. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid ning selle ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.
-
Ehk agueoon. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes.
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk, loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad.
-
-
-
Ordoviitsiumi kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Mereelustiku massiline väljasuremine.
-
Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed, mis olid väikesed ja lihtsa ehitusega, jätkasid maismaa asustamist. Samuti asustasid maapinda ka loomad.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suurteks ning olid tollased tippkiskjad. Maismaal tekkisid esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed.
-
Maismaal võimsad metsad. Üleujutavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal esimesed roomajad
-
Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Ajastu lõpus toimus Maa ajaloo suurim väljasuremine, mille käigus kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
Elustik üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ajastu lõpul ilmusid esimesed dinosaurused, peamine loomarühm maismaal.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid.
-
Esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse.
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Aafrikas varased hominiidid - inimese eellased.
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens´i tekkimiseni. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.
