Geokronoloogiline skaala Ranet Ristikivi

Hadaikum

4600 BCE

Algas planeet Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse aega 4 miljardit aastat tagasi. Hadaikumist pärit kivimeid on Maal väga vähe ning see oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood.

Arhaikum

4000 BCE

Ehk ürgeoon. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid ning selle ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.

Proterosoikum

2500 BCE

Ehk agueoon. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes.

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk, loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 2000

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252

Ordoviitsium

485 BCE

Ordoviitsiumi kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Mereelustiku massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed, mis olid väikesed ja lihtsa ehitusega, jätkasid maismaa asustamist. Samuti asustasid maapinda ka loomad.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suurteks ning olid tollased tippkiskjad. Maismaal tekkisid esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Maismaal võimsad metsad. Üleujutavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal esimesed roomajad

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Ajastu lõpus toimus Maa ajaloo suurim väljasuremine, mille käigus kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Elustik üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ajastu lõpul ilmusid esimesed dinosaurused, peamine loomarühm maismaal.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid.

Kriit

145 BCE

Esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 2000

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Aafrikas varased hominiidid - inimese eellased.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens´i tekkimiseni. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.