-
Kestvus 4,6- 6 mld aastat tagasi. Maa oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedused meteoriidisajud. Selles perioodis on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Aegkonnalõpus tekivad maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maa põrkab kokku suure taevakehaga, tekib Kuu.
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliidides on säilinud ka bakterifossiile.
-
-
Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad (käsnad ainuõõssed) ning paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ookeanipind alanes kuni 100 meetri võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Mereelustik suri välja massiliselt.
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide, ja lubivetikate ehitatud rifid. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama looma; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud meresid ja ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Suured muutused toimusid devonis ka maismaal. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed.
-
Maismaad katsid võimsad metsad. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Ilmusid esimesed roomajad. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime.
-
Tekkis hiidmanner Pangae, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaal olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
-
Elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ja esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ning karpide osakaal.
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid, ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed domineerivad õistaimed. Ookeanid ja mered olid asustatud saurustega. Maismaal valitsesid dinosaurused. Arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenilis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli alguses soe ja niiske, seejärel hakkas kliima järk- järgult jahenema. Kujunesid preeriad ja savannid.
-
-
Mandrite geograafia omandas tänapäeva ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Maa kliima jahenes, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi ning poolustel kujunes jääkate.
-
Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäeva inimese Homo sapiens´i tekkimiseni. Mammutid, karvane ninasarvik ja linnuliigid surid välja.
