-
4600 BCE
Hadaikum
-
Period: 4600 BCE to
Hadaikum
4,6-4 mld aastat tagasi algas planeet Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne periood ja sagedased meteoriidisajud. Kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid. -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
Period: 4000 BCE to
Arhaikum ehk ürgeoon
4-2,5 mld aastat tagasi arenesid meredes algelised eluvormid. Sellest ajast on pärit vanimad leitud stromatoliidid-mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
2,5 mld-542 mln aastat tagasi suurenes tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist ja aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline nn Ediacara elustik. -
542 BCE
Kambrium
-
Period: 542 BCE to 485 BCE
Kambrium
542-485 mln aastat tagasi tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad ja paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Sellist saak- ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetatakse ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks. -
485 BCE
Ordoviitsium
-
Period: 485 BCE to 443 BCE
Ordoviitsium
485-443 mln aastat tagasi elas soojades troopikameredes rikkalik elustik. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 meetri võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. See tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
443 BCE
Silur
-
Period: 443 BCE to 419 BCE
Silur
443-419 mln aastat tagasi kujunesid soojades meredes käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid lihtsa ehitusega ja väiksed ning kasvasid sageli üleujutavatel aladel. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419 BCE
Devon
-
Period: 419 BCE to 359 BCE
Devon
419-359 mln aastat tagasi elas troopikameredes rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Devoni algul oli masimaataimestik veel madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed ja selgroogsed. -
359 BCE
Karbonis
-
Period: 359 BCE to 299 BCE
Karbonis
359-299 mln aastat tagasi katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad. -
299 BCE
Permi
-
Period: 299 BCE to 252 BCE
Permi
299-252 mln aastat tagasi tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes suurima väljasuremisega, kui kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
252 BCE
Triiase
-
Period: 252 BCE to 201 BCE
Triiase
252-201 mln aastat tagasi oli elustik üsna liigivaene. Väljasuremisest permi ajastul kulus taastumiseks kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ja esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
201 BCE
Juura
-
Period: 201 BCE to 145 BCE
Juura
201-145 mln aastat tagasi ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäevast liiki kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
145 BCE
Kriit
-
Period: 145 BCE to 66 BCE
Kriit
145-66 mln aastat tagasi ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus.Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaal valistesid dinosaurused. Kriidi lõpul hävisid väljasuremise käigus dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
66 BCE
Paleogeen
-
Period: 66 BCE to 23 BCE
Paleogeen
66-23 mln aastat tagasi algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
23 BCE
Neogeen
-
Period: 23 BCE to 2 BCE
Neogeen
23-2,5 mln aastat tagasi omandasid mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Toimus kordvaid jäätumisi ja poolustel kujunes jääkate. -
2 BCE
Kvaternaar
-
Period: 2 BCE to 1 BCE
Kvaternaar
2,5-0 mln aastat tagasi ilmusid esimesed inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Välja suri palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
