-
Kestus 4.6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood Maal oli vulkaaniliselt aktiivne. Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest perioodist kivimeid on leitud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maa põrkus kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis maa kaaslane kuu
-
Arhaikumil tekkisid veekogud ning meredes arenesid välja ka esimesed algelised organismid. Vulkaanid tegutsesid veel intensiivselt ning tekkis ka tahke maakoor.
-
-
Tänu tekkinud elutegevusele, suurenes maa atmosfääris ja ookeanite pinnaskihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tekkisid ka hulkraksed organismid.
-
-
Kambriumi ajal tekkisid enamus organismide ehitustüüpidest, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Tekkisid selgrootute rühmad nagu käsnad ja ainuõõssed. Paljudele organismidele tekkis mineraalne välistoes.
-
-
-
Soojadesse troopilistesse meredesse oli selleks ajaks tekkinud juba rikkalik elustik. Samuti tekkisid ka esimesed maismaataimed. Alguses oli kliima soe, kuid hiljem jahenes kiirelt ning muutus kiiresti jääajaks. Paljud madalmered muutusid maismaaks ning see tõi kaasa massiivse mereelustiku väljasuremise.
-
Siluri meredes olid kujunenud käsnade ja korallide rifid, primitiivsed kalad. Samuti jätkasid kasvamist maismaataimed. Tekkinud olid ka esimesed loomad maismaale: skorpionid ja tuhatjalgsed.
-
Troopikameredesse tekkis rikkalik põhjaelustik. Tekkisid esimesed metsad koos kahepaiksetega, kes said juba ka lühikest aega maal olla.
-
Maismaale tekkisid võimsad metsad, kus kasvasid praeguste osjade, koldade ja sõnajalgade hiidsed eellased. Maismaal elas palju lühijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime ja maismaale tekkisid esimesed roomajad
-
Tekkis kuiva kõrbe ja karmi kliimaga hiidmanner Pangaea. Maismaaloomastikku valitsesid roomajad. Suurenes taimestikus paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist maad asustanud liikidest.
-
-
Alguses oli elustik üsna liigivaene kuna permi ajastul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus umbes 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad.
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Tekkisid linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meres ujusid tänapäevased kalad ning suurem osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikust. Maismaal valitsesid endiselt dinosaurused, arenesid ka uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus toimus uus massiline väljasuremine, mille käigus surid välja dinosaurused ja paljud merelised roomajad.
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kujunesid rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid inimese eellased ning kliima jahenes oluliselt.
-
Ajastu alguses Ilmusid inimese vahetud eellased. Kvaternaari jooksul suri välja paljud imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
