Skaala

Geokronoloogiline skaala Siim G2E

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Kujuneb planeet Maa, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, kivimeid on säilinud sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    Maa põrkas kokku suurel kiirusel teise umbes Marsi suuruse objektiga ning tagajärjeks jäi Maa orbiidile Kuu.
  • Arkhaikum ehk ürgeoon
    4000 BCE

    Arkhaikum ehk ürgeoon

    Meredes arenesid algelised eluvormid. Arkhaikumi ladestudes on pärit vanimad leitud stromatoliidid ning teisi kihilisi moodustisi. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka baketrifossiile.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arkhaikum ehk ürgeoon

  • Proterosoikum ehk agueoon
    2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Hapniku sisaldus suurenes atmosfääris ning ookeanide pinnakihis. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, pehmekehaline Edicara elustik , mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum e agueoon

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevasest loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Tekksid ka esimesed kalad
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik:korallid, trilobiidid jt. Ilmusid esimesed masimaataimed. Ajastu lõppes jääajaga, mis tõi kaasa meretaseme 100 meetrise languse ja suure liikide väljasuremise.
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Ujusid primitiivsed kalad, kujunesid esimesed rifid. Taimestik maismaal kasvas ning maal hakkasid elama esimesed selgrootud: tuhatjalgsed ja skorpionid.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Mitmedki kalad kasvasid suureks ning said tollaegseteks tippkiskjateks. Tekkisid esimesed metsad ning esimesed selgroogsed kes suutsid lühikest aega maismaal hakkama saada.
  • Karbon
    350 BCE

    Karbon

    Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased.Maismaal valitsesid lülijalgsed, esimesed putukad hakkasid saama omale lennuvõime ning maal tekkisid ka esimesed roomajad
  • Perm
    300 BCE

    Perm

    Tekkis hiidmander Pangea. Selle keskel oli väga karmi kliimaga kõrb.
    Roomajatele sobis selline kiilma kõige paremini. Suurenes luukalade arv vees ning paljas seemnetaimede osa maismaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Triias
    250 BCE

    Triias

    Algul üsna liigi vaene kulus 10 miljonit aastat taastumiseks. Ilmnesid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpus tänu järjekordsele väljasuremisele sai neist peamine maismaa loomarühm.
  • Juura
    200 BCE

    Juura

    Juura ajastu loomastik vahetas välja Triiase generatsiooni ja ka vees leidus rohkesti merelisi roomajaid ja tekkisid kilpkonnad, krokodillid ja ka tänapäeval elutsevad kalad.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Ilmnesid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikku.
    Ookeanid ja mered olid täis elu alustades karpidega ja lõpetades saurustega. Maismaal valitsesid siiani dinosaurused, kuid arenes ka palju uusi imetaja- ka linnuliike.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Väljasurid dinosaurused. Arenema hakkasid linnud ja imetajad. Kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Algul oli kliima soe ja niiske kuid hiljem läks jahedamaks. Kujunesid välja ulatuslikud rohumaad ja savannid.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Geograafia, loomastik ja taimestiku põhijooned sarnanesid tänapäevaga. Kujunesid välja tänapäeva imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Kliima jahenes oluliselt mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Ilmnesid Homo perekonna esindajad. Suri välja palju imetajaid ja linnuliike. Nende suremist peetakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.