-
Kujuneb planeet Maa, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, kivimeid on säilinud sellest perioodist Gröönimaal ,Kanadas ja Austraalias.
-
-
-
Meredes arenesid algsed eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.
-
-
Tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli kaetud jääga. Mitmerakuliste organismide teke. Eukarüootide areng.
-
-
Esimesed kalad ja skeletiga organismid. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, ja samuti ka suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Mereelustiku massiline väljasuremine.
-
Troopikameredes rikkalik põhjaelustik, šelfimerede äärealadel olid suured riffid. Meredes ja järvedes elanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpul esimesed metsad ja kahepaiksed. Ilmusid esimesed kahepaiksed ja putukad.
-
Maismaad katsid võimsad metsad. Metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Ilmusid esimesed roomajad. Osadel putukatel tekkis lennuvõime.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
Alguses oli elustik üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad. Ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine.
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisis roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud massilises väljasuremises, mille peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust, hävisid dinosaurused.
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske. Seejärel hakkas kliima jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid.
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid tänapäevased imetajad. Aafrikas ilmusid varased hominiidid(inimahvid). Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Alguses ilmusid inimese vahetud eellased. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.
