-
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, väga sagedased meteoriidisajud, moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, kivimeid leidub sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
-
-
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid, sealt on pärit vanimad mikroorganismide ja mitmesuguste vetikate toimel tekkinud kihilised moodustised, neis on säilinud ka bakterifossiile.
-
-
-
suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihtides, mitu suurt jäätumist, tekkis Ediacara elustik.
-
-
-
Proterosoikumi lõpus ilmus mõistatuslik pehmekaeline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnuid organismirühmi.
-
Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk ja vetikad oli toiduks loomadele, loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, loomadel kujunes välja mineraalne toes.
-
-
-
Sel ajal soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsnalised, trilobiidid, korallid jt,illmusid esimesed maismaataimed, sel ajal oli kliima valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga, paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks
-
Selle ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korralide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Sel ajastul jätkasid taimed maismaal asustamist. Esimesed maismaataimed olid esialgu väiksed ja lihtsaehitusega. Maad hakkasid asustama ka loomad. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elasid rikkalikud põhjaelanikud- käsnjalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Tolleaegsed tippkiskjad olid meredes ja järvedes suurteks kasvanud kalad nt rüükalad ja vihtuimsed. Maismaal oli taimestikust tekkinud juba esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes suutsid maapeal olla lühikest aega
-
Karbonis katsid maismaad võimsad metsad. Maismaal elas palju lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime, ning maismaale ilmusid esimesed roomajad. Üleujutatud aladel kujunesid surnud puudest kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul.
-
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangea. Hiidmandri siseala oli kaetud kõrbega, ning seal suutsid elada roomajad, keda oli maismaloomastikus väga palju. Permi ajastul suurenes taimestikus paljasseemnetaimed osahulk, meres aga suurenes luukalade osakaal. See ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus, kuni 95% kõigist maal elanud liikidest
-
-
See ajastu oli alguses üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks läks aega umbes 10 miljonit aastat. Triiase ajasutl ilmusid esimesed dinosaurused, kes ajastu lõpul toimunud väljasuremise tõttu muutusid maismaa peamiseks loomarühmaks. Triiases suurenes imetajate arv ja meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
Vahetusid välja triiase ajastul levinud loomad. Nende asemel ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju merelisi roomajaid, ning sel ajastul elasid meredes juba tänapäevast tüüpi kalu. Juura ajastul oli maismaa kaetud paljasseemnetaimedest koosnevate metsadega.
-
Kriidi ajastul ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti maismaataimestiku. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Meteoriidiplahvatuse tõttu surid välja paljud merelised roomajad ja dinosaurused.
-
Pärast massilist liikide väljasuremist algas palegoonis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid liigirikkaks rühmaks, ning enamik neist elas maismaal, kuid osad asusid tagasi elama meredesse. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laisuskraadidel. Varsti hakkas aga kliima järk-järgult jahenema. Tekkisid heitlehelised taimed, ning kujunesid ulatuslikud rohumaad ja svannid.
-
-
Sel ajastul omandasid tänapäevase ilme mandrid, loomastik ja taimestik põhijooned. Neogeenis kujunesid välja ka tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikasse saabusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, ning poolustel kujunes jääkate.
-
selle ajastu alguses ilmusid inimese eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Kahjuks sel ajastul on väljasurnud paljud imetajad- ( mammut, karvane ninasarvik) ning linnullike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
