-
Algas planeet maa kujunemisega. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, atmosfäär ja ookeanid(või hüdrosfäär).
-
-
Maa põrkus kokku suure taevakehaga ja moodustub kuu.
-
Meredes arenesid algsed eluvormid.
-
-
-
Stromatoliit on lubiainest moodustis, mis tekib vees tsüanobakterite või teiste mikroorganismide elutegevuse toimel.
-
Tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele suurenes hapnikusisaldus ookeani pinnakihis ja atmosfääris. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
-
-
-
Kasvas vetikate hulk ning loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad
-
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed, ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.
-
Ujusid primitiivsed kalad, taimed jätkasid maismaa asustamist. Loomad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, skorpionid ja meriskorpionid
-
Troopikameredes rikkalik põhjaelustik. Šelfimerede äärealadel suured rifid. Paljud kalad kasvasid väga suureks. Maismaale tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed selgroogsed kahepaiksed
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid osjade, koldade, sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Kivisütt tekkis sellel ajastul kõige rohkem, maismaale ilmusid esimesed roomajad ja elas rohkesti lülijalgseid.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima, maismaal elasid peamiselt roomajad kes suutsid elada sellises kliimas.
-
-
Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, kuna permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, imetajad ja meredes suurenes karpide ning ammoniitide osakaal.
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Mered ja maismaa olid täis dinosauruseid.
-
Algas kiire imetajate ja taimede areng.Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad. Selle ajastu jooksul surid välja paljud imetajad ja linnuliigid.
