-
Kestus 4,6 mld kuni 4,0 mld. Maa teke, vulkaaniliselt aktiivne
-
Kestus 4 mld kuni 2.5 mld. Esimesed üherakulised organismid.
-
Kestus 2,5 mld kuni 0,542 mld. Esimesed mitmerakulised organismid
-
Kestus 542-485 mln. Tekkisid kõik peamised organismide tüübid. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all.
-
Kestus 542 mln kuni 252 mln
-
Kestus 485-443. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik.
Ilmusid esimesed maismaataimed. Soe kliima. -
Kestus 443-419 mln. Soojades meredes kujunesid käsnade, koralide ja lubivetikate ehitatud rifid. Ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkavad maismaa asustamist.
-
Kestus 419-350 mln. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Kui devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed.
-
Kestus 350-300 mln. Maismaad katsid võimsad metsad. Tekkis suurem osa kivisütt. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Kestus 300-250 mln. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestik suurenes paljasseemnetaimede, meredas aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
Kestus 250-200 mln. Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
Kestus 252 mln kuni 66 mln
-
Kestus 200-145. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Kestus 145-65 mln. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesisauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega ehk rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu Lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud metelised roomajad jt
-
Kestus 65-23 mln. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulistest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske ja hakkas järk-järgult jahenema.
-
Kestus 66 mln kuni tänapäevani.
-
Kestus 23-2.5 mln. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäeva ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt.
-
Kestus 2.5 mln - tänapäevani. Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens´i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
