Silm

Geokronoloogiline skaala SAAREP

By ASaarep
  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Kestus: 4,6-4,0 mld at. Maa teke, meteoriitide sajud, vulkaaniliselt väga aktiivne, suure taevakehaga kokkupõrkamisel tekkis Kuu. Lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.
  • Arhaikum ehk ürgeoon
    4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Kestus: 4,0-2,5 mld at. Arenesid algelised eluvormid, stromatoliitide kujunemine (mikroorganismide ning vetikate kihilised moodustised)
  • Proterosoikum ehk agueoon
    2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Kestus: 2,5-0,542 mld at. Suurenes hapnikusisaldus, toimus mitu suurt jäätumist, ilmus Ediacara elustik.
  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Kestus: 542-485 mln at. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, kasvas planktiliste vetikate hulk, ilmusid paljud selgrootute rühmad.
  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Kestus: 485-443 mln at. Ilmusid esimesed maismaataimed, valdavalt soe kuid lõppes jääajaga, mis tõi kaasa ookeanipinna alanemise 100 m võrra, elualade vähenemine tõi kaasa mereelustike massilise väljasuremise.
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Kestus: 443-419 mln at. Kujunesid rifid ja primitiivsed kalad, maismaad hakkasid asustama loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Kestus: 419-359 mln at. Rikkalik põhjaelustik, kalad kasvasid suurteks kiskjateks, ajastu lõpuks olid esimesed metsad ja kahepaiksed.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Kestus: 359-299 mln at. Võimsad metsad, kujunesid kivisöelademed, rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime, esimesed roomajad.
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Kestus: 299-252 mln at. Tekkis hiidmanner Pangaea, maismaaloomastikus ülekaalus roomajad, taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal ja meres luukalade, ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega (95% kõigist asustanud liikidest).
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Kestus: 252-201 mln at. Liigivaene, esimesed dinosaurused, ajastu lõpul järjekordne väljasuremine mis võimaldas dinosaurustel muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal, esimesed imetajad, meres suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Kestus: 201-145 mln at. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides merelised roomajad, tänapäevased kalad, maismaa kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Kestus: 145-66 mln at. Esimesed õistaimed, maismaad valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja -ja linnuliigid, ajastu lõpul massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad, põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Kestus: 66-23 mln at. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon, esimesed primaadid, ajastu algul soe ja niiske kliima, lõpu poole hakkas kliima järk-järgult jahenema, preeriad ja savannid.
  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Kestus: 23-2,5 mln at. Looduse tänapäevase ilme tekkimine, levisid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired, ilmusid inimeste eellased, kliima jahenes, korduvad jäätumised, jääkate poolustel.
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Kestus: 2,5-tulevik mln at. Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, tekkis Homo sapiens, suri välja palju imetaja -ja linnuliike.