-
Kestvus 4,6 - 4 mld, Maa teke, sagedased meteoriidisajud, vulkaaniliselt väga aktiivne periood, Kuu teke
-
Kestvus 4 - 2,5 mld, meredes arenesid algelised eluvormid (3,8 mld)
-
Kestvus 2,5 mld - 560 mln, suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus, toimus mitu suurt jäätumist, aegkonna lõpus ilmus Ediacara elustik (pehmekehaline)
-
Kestvus 542 - 485 mln, tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, kasvas planktiliste vetikate hulk, ilmusid paljud selgrootute rühmad (käsnad, lülijalgsed, limused, käsijalgsed, ainuõõsed), paljudele kujunes tugev välisskelett
-
Kestvus 485 - 443 mln, soojades troopikameredes elas rikkalik elustik (korallid, trilobiidid),kliima valdavalt soe, ilmusid esimesed maismaataimed, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõpes jääajaga. Mereelustike massiline väjasuremine
-
Kestvus 443 - 419 mln, soojades meredes kujunesid rifid ja ujusid primitiivsed kalad, taimed jätkasid maismaa asustamist, esimeste maismaaloomade hulgas oid tuhatjalgsed, skorpionid
-
Kestvus 419 - 359 mln, elas rikkalik põhjaelustik, paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks, devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. ilmusid esimesed kahepaiksed.
-
Kestvus 359 - 300 mln, maismaad katsid võimsad metsad, üleujutatavatel aladel kujunesid kivisöelademed, osadel putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad.
-
Kestvus 300 - 250 mln, tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaal olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest
-
Kestvus 250 - 200 mln, ajastu alguses oli elustik liigivaene, ilmusid esimesed dinosaurused. Peagi said nendest peamine loomarühm. Ilmusid esimesed imetajad.
-
Kestvus 200 - 145 mln. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Kestvus 145 - 66 mln. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid ja hakkasid domineerima kogu maismaataimestiku. Maismaad valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajad- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad.
-
Kestvus 66 - 23 mln. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi.
-
Kestvus 23 - 2,5 mln. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Maa kliima jahenemine, tekkisid jääkatted poolustel.
-
Alates 2,5 mln aastast. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased, surid paljud imetajad (mammutid) ja linnuliigid.
