Geokronoloogiline skaala Romet H. R2

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Algas planeet maa kujunemisega. Hadaikumist pärit kivimeid on Maal väga vähe. Vulkaaniliselt väga aktiivne periood. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Arhaikum
    4000 BCE

    Arhaikum

    Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, paljudes neis on ka säilinud bakterifossiile.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum e. ürgeoon

  • Proterosoikum
    2500 BCE

    Proterosoikum

    Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus ka mitu suurt jäätumist.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum e. agueoon

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval,samuti suurem osa tänapäevasetst loomhõimkondadest.
  • Period: 542 BCE to 2 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum e. vanaaegkond

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Ilmusid esimesed maismaataimed. Selle ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Mereelustiku massiline väljasuremine.
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Merd hakkasid soojades kohtades asustama kalad ja maismaad hakkas asustama esimesed loomad.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubjavetikad suuri riffe. ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. ilmusid esimesed kahepaiksed.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Maad katsid võimsad metsad. Tekkis palju kivisöelademeid. Osadel putukatel tekkis lennuvõime ning maismaale ilmusid esimesed roomajad.
  • Perm
    300 BCE

    Perm

    Tekkis hiidmannner nimega Pangaea, selle siseala on kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaa loomad olid roomajad. Lõppes maa ajaloo kõige suurema väljasuremisega, mille tulemusena suri välja 95% kõigist maad asustanud liikidest.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum e. keskaegkond

  • Triias
    250 BCE

    Triias

    Ajastu algus oli väga liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes said peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimes imetajad.
  • Juura
    200 BCE

    Juura

    Selle ajastu loomad vahetasid väja triiase aja loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkeliselt merelisi roomajaid. Elasid ka tänapäeva tüüpi kalad.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaad valitsesid dinosaurused, ning tekkisid uued imetaja- ja linnuliigd. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima kerge jahenemine mille tõttu muutusid valdavaks heitlehised taimed.
  • Period: 66 BCE to 2 BCE

    Kainosoikum e. uusaegkond

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Kõik maa aspektid hakkasid kujutama tänapäevast maad. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varajased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi.
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Ilmusid esimesed inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Selle ajal suri välja palju imetaja ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.