Geokronoloogiline skaala Romet H. R2

By R.Henning
  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Algas planeet maa kujunemisega. Hadaikumist pärit kivimeid on Maal väga vähe. Vulkaaniliselt väga aktiivne periood. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4000 BCE

    Arhaikum

    Arhaikum
    Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, paljudes neis on ka säilinud bakterifossiile.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum e. ürgeoon

  • 2500 BCE

    Proterosoikum

    Proterosoikum
    Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus ka mitu suurt jäätumist.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum e. agueoon

  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval,samuti suurem osa tänapäevasetst loomhõimkondadest.
  • Period: 542 BCE to 2 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum e. vanaaegkond

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Ilmusid esimesed maismaataimed. Selle ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Mereelustiku massiline väljasuremine.
  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Merd hakkasid soojades kohtades asustama kalad ja maismaad hakkas asustama esimesed loomad.
  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubjavetikad suuri riffe. ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. ilmusid esimesed kahepaiksed.
  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Maad katsid võimsad metsad. Tekkis palju kivisöelademeid. Osadel putukatel tekkis lennuvõime ning maismaale ilmusid esimesed roomajad.
  • 300 BCE

    Perm

    Perm
    Tekkis hiidmannner nimega Pangaea, selle siseala on kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaa loomad olid roomajad. Lõppes maa ajaloo kõige suurema väljasuremisega, mille tulemusena suri välja 95% kõigist maad asustanud liikidest.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum e. keskaegkond

  • 250 BCE

    Triias

    Triias
    Ajastu algus oli väga liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes said peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimes imetajad.
  • 200 BCE

    Juura

    Juura
    Selle ajastu loomad vahetasid väja triiase aja loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkeliselt merelisi roomajaid. Elasid ka tänapäeva tüüpi kalad.
  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaad valitsesid dinosaurused, ning tekkisid uued imetaja- ja linnuliigd. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima kerge jahenemine mille tõttu muutusid valdavaks heitlehised taimed.
  • Period: 66 BCE to 2 BCE

    Kainosoikum e. uusaegkond

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Kõik maa aspektid hakkasid kujutama tänapäevast maad. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varajased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi.
  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Ilmusid esimesed inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Selle ajal suri välja palju imetaja ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.