-
Kestus 4,6-4 mld aastat tagasi. Maa tekkimine, sagedased meteoriitide sajud, vulkaaniliselt väga aktiivne periood. Lõpuks kujunesid välja maakoor ja atmosfäär, moodustusid ookeanid.
-
Tekkis maa ja esimesed mitmerakulised organismid ning esimesed üherakulised organismid.
-
Kestvus: 4 mld- 2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Selle ajastu ladestustest on pärit vanimad mikroorganismid ning vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
Kestvus 2,5 mld- 542 mln. Tänu fotosünteesivate bakterite elutegevusele suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanite pinnakihis. Sel ajal toimus mitu jäätumist, mil maa oli ulatulikult jääga kaetud. Ilmus pehmekehaline Ediacara elustik.
-
Kestvus 542 mln-485 mln aastat tagasi.Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkonadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid paljude selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes või tugev välisskelett. Esimesed kalad.
-
Fanerosoikum vastab ajavahemikule 542 miljonit aastat tagasi kuni tänaseni.
-
Esimesed kalad. Rohkelt trilobiite. Skeletiga organismid. Esimesed putukad. Kalad domineerisid ja tekkisid esimesed maismaataimed.
Tekkisid esimesed roomajad. Olid suured söemetsad ja rohkel kahepaikseid. -
Kestvus: 485-443 mln. Tekkisid esimesed maismaataimed, troopikameredes rikkalik elustik, ajastu lõppes jääajaga, ookeani pinna alanemine 100 meetrit, mereelustiku massiline suremine.
-
Kestvus: 443mln-419 mln at. Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad- tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Kestvus 419mln- 359mln at. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid ja lubivetikad riffe. Paljused veekogusid asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Suured muutused toimusid ka maismaal- olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed, kes olid vüimelised lühikest aega maismaal hakkama saama.
-
Kestus 359 mln- 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Üleujutatavatel aladel kujunesid surnud puidust kivisöelademed. Maismaal elas rohkelt lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.
-
Kestvus 299mln -252mln at. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses ookean. Mandri kallas oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima. Ülekaalus olid roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada.Taimestikus suurenes paljasseemnetaimeda ja meres luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% liikidest.
-
Kestvus: 252-201 mln. Elustik oli liigivaene; taastumiseks kulus 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes olid peamine loomarühm maismaal.
-
Dinosaurused surid välja, tekkisid esimesed linnud, õistaimed. Ennem dinosauruste väljasuremist domineerisid dinosaurused.
-
Kestus 201 mln-145 aastat tagasi. Loomad: dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elasid merelised roomajad-ihtüosaurused ja plesiodaurused, meredes elasid tänapäeva tüüpi kalad. Maismaad kattis paljasseemnetaimedest mets.
-
Kestvus: 145-66 mln. Ilmusid esimesed õistaimed, dinosauruste väljasuremine.
-
Kestus 66 mln- 23 mln aastat tagasi. Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Meredesse asusid elama vaalade eellased ja ilmusid primadiidid. Sooja ja niiske kliimaga kasvasid troopilised metsad, ilma jahenedes muutusid valdavaks heitlehised taimed. Metsade asemele tekkisid rohumaad- preeriad ja savannid.
-
Imetajate areng, inimese areng.
-
Kestus 23 mln- 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levisid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid hominiidid- inimese eellased. Kliimajahenemisel tekkisid korduvad jäätumised ja jääkate poolustel.
-
Kestus 2,5 mln aastat tagasi kuni tänaseni. Aafrikas alanud evolutsiooni kaudu on inimeste eellastest, perekond Homo esindajatest saanud tänapäevased inimesed- Homo sapiens'id. Välja on surnud mitmed imetajad: mammutid, karvased ninasarvikud ning mitmed linnuliigid: dodo, mao.
