-
Kestus 4,6mld - 4mld aastat tagasi. Periood Maal oli vulkaaniliselt aktiivne, Maad tabasidmeteoriidisajud. Sellest perioodist kivimeid on leitud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
Kestus 4.6 kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Aegkonna lõpul tekivad maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
Maa põrkus kokku suure taevakehaga , mille tagajäriel tekis maa kaaslane kuu.
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumiladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano - ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud moodustised.
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Vanimad stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
-
Tänu fotosüntesivate tsünobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpul ilmus mõistatuslik pehmekehaline Ediacara elustik.
-
Tänu fotosüntesivate tsünobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpul ilmus mõistatuslik pehmekehaline Ediacara elustik.
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Kambriumi looma riiki tekkisid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeani pinna alanemise kuni 100m.
-
Meredes kujunevad rifid, ujuvad primitiivsed kalad. Maismaa taimed arenevad ning jätkavad maa asustamist. Varasemad neist olid väiksed ja lihtsama ehitusega ning kasvasid niisketel, üleujutatavatel aladel. tekkisid esimesed märgid, et loomad hakkavad maismaad asustama. Esimeste hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikamerede põhjaelustik on veelgi rikkalikum ning korallidest moodustunud riffide arv suurenes. Meresi ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suurteks ning olid tolle ajastu tippkiskjad. Devoni algul oli maismaa taimestik veel hõre, ent ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal elama.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel kujunesid kasvanud metsade surnud puidust kivisöelademeid. Maismaal elas lülijalgseid ja osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea. mid ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes aga paljasseemnetaimede osakaal, meres aga luukalade oma. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% liikidest.
-
-
Elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu väljasuremisest taastumiseks kulus umbes 10 miljonit aastat. Sellel ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning nad muutusid tänu järjekordsele väljasuremisele peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad, suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastu loomad. Ilmusid ka esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Esimesed õistaimed, lõpupoole massiline väljasuremine, dinosaurused hävisid.
-
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon, lõpupoole kliima järk langus.
-
-
Mandrite geograafia ja loomastiku ning taimestiku põhijooned sarnased tänapäevaga, Aafrikas esimesed inimese eellased, korduvad jääajad.
-
Perekond "Homo" tekkimine, välja surnud palju imetajaid ja linde.
