-
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, tekkisid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, sellest perioodist leidub kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
-
-
Taevaga põrkas kokku suur taevakeha.
-
Arhaikumis atmosfäär veel ultraviolettkiirgust ei neelanud ja elu sai areneda üksnes vee all. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
-
-
Proterosoikum kujutab endast ajaperioodi, mil toimus Maa keskkonna, biosfääri hapnikuga rikastumine, leidis aset mitu globaalse ulatusega jääaega ning hakkasid levima esimesed eukarüoodid ja keerulised mitmerakulised eluvormid.
-
-
Tekivad kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti ka suurem osa tänapäeva loomahõimkundadest
-
-
-
Ilmusid esimesed maataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahalised ja trilobiidid. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.
-
Karbonis katsid maismaad võimsad metsad. Maismaal elas rohkesi lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale tekkisid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, seda ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljaasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal.
-
Ajastu algus oli suhteliselt liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid.
-
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal. Kliima hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed.
-
-
Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ilmus inimese eellased - perekond HOMO esindajad. Välja surid mitmed imetaja- ning linnuliike. Toimus kliima järsk külmenemine
