-
Hadaikum algas planeet Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse aega 4 miljardit aastat tagasi. Umbes 100 miljonit aastat pärast Maa moodustamist põrkas meie planeet kokku taevakehaga, mille tagajärjel tekkis kuu. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid. Seoses sellega, et Hadaikumist pärit kivimeid leidub väga vähe, on meie teadmised Maa varajase perioodi kohta väga lünklikud.
-
Arhaikum ehk ürgeoon. Arhaikumi meredes arenesid algeliselt eluvormid. Arhaikumi (ja ka proterosoikumi) ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromotoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
-
Proterosoikum ehk agueoon. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatusliku jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organisrühmi.
-
Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis suuremal osal eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Kambriumi ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühkamd ning paljudel loomadel kujunes ka mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel ning tugev völisskelett trilobiitidel.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik + ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitisiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ookeani pind langes kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skoprion.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Tolleaegsed tippkiskjad olid väga suureks kasvanud rüükalad ja vihtuimsed. Suured muutused toimusid Devonis ka maismaal. Devoni ajastu lõpuks olid madalast ja hõredast maataimestikust kasvanud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
-
Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulsed eellased. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangea. Selle siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomadest olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaena, sest alles taastuti Permi ajastust. Triiase ajastul ilmusid ka esimesed dinosaurused. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba täanpäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud mitmete huvitavate olenditega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Suure tõenäosusega hävisid Kriidi lõpul toimunud väljasuremise käigus dinosaurused ning paljud merelised roomajad just meteoriidiplahvatuse tagajärjel.
-
Pärast hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Paleogeenis kujunesidki ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasidki levima maod, konnad, rotid ja hiired, samuti need loomad ja linnud, kes meil tänapäeval eksisteerivad. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumis. Poolustel kujunes jääkate.
-
Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - meile tuntud kui homo sapiens´id. Kvaternaari jooksul on välja surnud näiteks mammu või karvane ninasarvik ja lindudest näiteks dodo. Arvatakse, et mitmete loomade väljasuremine võib olla tingitud inimese mõjust planeedile.
